Neli põhjust, miks sinu tervis algab kõhust

Eesti ettevõte Elsavie, mis tegeleb kõhutervise ja mikrobioomi tutvustamisega, on kirja pannud neli põhjust, miks just mikrobioom ehk sinu soolestiku mikroorganismide kogukond mängib kogu tervise juures nii suurt rolli.

Ega ilmaasjata pole käibele tulnud fraasid „usalda oma kõhutunnet” või „armastus käib kõhu kaudu”. Teadusuuringud on tõestanud, et tegelikult mõjutab kõhus toimuv peaaegu kogu inimese tervist – nii füüsilist kui ka vaimset.

Sinu kõhus asub sinu tervise juhtimiskeskus

Viimase 20 aasta jooksul on teadmised meie sees ja meie nahal elavate bakterite, viiruste, seente ja teiste mikroorganismide kohta pidevalt täienenud. Tuleb välja, et igaüks meist on superorganism, mis on koduks terviklikule ökosüsteemile, kus elab 1–2 kg baktereid ja lisaks muid mikroorganisme ehk triljoneid väikeseid tegelasi, kellel on oma kindel roll täita.

Igas ökosüsteemis on oluline õige vahekord erinevate liikide vahel. Et ökosüsteem harmooniliselt toimiks, ei tohi kedagi olla liiga palju või liiga vähe, vaid just parasjagu.

99% kõikidest bakteritest inimkehas elavad meie soolestikus ja moodustavad kõhu mikrobioomi. Neist omakorda 99% elavad sinu seedesüsteemi „viimases meetris” ehk jämesooles.

70% immuunsüsteemist asub meie kõhus

Meie soolestikus asub oluline osa kogu meie immuunsüsteemist. Kui mikrobioom on tasakaalust väljas, võivad lihtsamalt tekkida ka põletikud soolestikus.

Just kroonilised põletikud ongi need, mis tekitavad erinevaid haigusi: „lekkiva soole” sündroomi ja muid seedesüsteemi häireid, südameprobleeme, autoimmuunhaigusi, vähki ja muud. See omakorda teeb meid vastuvõtlikumaks ka viirustele ja teistele haigustele.

Kui aga toita häid baktereid neile sobiva toiduga, siis tänavad nad meid sellega, et aitavad vähendada põletikke soolestikus, mis toetab meie mikrobioomi tasakaalu ja immuunsüsteemi.

Andes oma kõhule õiget toitu, saad ennetada paljusid haigusi

Iga päev sööb inimene umbes 1,4 kg toitu – see on 500 kg toitu aastas ja 40 tonni kogu elu jooksul. On ju ainult loogiline, et kui midagi nii suures koguses ja nii pika aja jooksul oma kehale pakkuda, mõjutab see ka sinu enesetunnet ja tervist.

Sinu toit on söögiks ka sinu bakteritele. Erinevad bakterid aga vajavad erinevat toitu. Kui süüa väga ühekülgselt või jätta oma menüüst välja suuremaid toidugruppe, siis vohavad need bakterid, mis seda toitu tahavad. Head bakterid aga, kelle eelistustele see toit ei vasta, hääbuvad või surevad üsna kiiresti sootuks nälga.

Iga suutäis jõuab lõpuks sinu seedetrakti, kus see erinevate bakterite poolt „lahti pakitakse”, et saada sealt kätte sinu jaoks vajalikud toitained.

Mõtteharjutusena võid mõelda, kui palju kasulikke toite sinu bakterid täna söögiks saanud on.

Millist toitu süüa, et toetada oma mikrobioomi ja keha organite tööd?

Siinkohal on hea jälgida toitumise kuldvalemit: söö vähemalt 80% taimset ja kuni 20% loomset toitu. Seda just eelkõige sellepärast, et meie heade kõhubakterite lemmiktoit on kiudained ning neid leidub ainult taimedes.

Kiudaineid on kõige rohkem täisteraviljades, kaunviljades, juur-, köögi- ja puuviljades ning marjades ja seemnetes. Mida rohkem ja erinevaid taimi süüa, seda mitmekülgsem on ka meie kõhu mikrobioom ning seda paremini toetab see ka meie immuunsüsteemi.

Loomse toidu söömise puhul on oluline jälgida, et söödavad liha kogused ei oleks liialt suured. Näiteks kas teadsid, et üks portsjon liha on ainult 35 g ehk tikutopsi suurune tükk?

Kõhus toimuv mõjutab ka meie aju (ja vastupidi)

Meie soolestikku ja aju ühendab telg, mis saadab omavahel sõnumeid. Näiteks ainult toidust mõtlemine vallandab protsessid meie kõhus juba enne, kui toit sinna üldse kohale jõuab.

Niisamuti mõjutab kõhus toimuv ka aju protsesse.

Näiteks suurt magusaisu võivad põhjustada hoopis halvad bakterid, kes on hakanud palju suhkrurikkaid toite saades vohama ja nõrgestanud neid häid baktereid, kes hoopis brokolit soovivad. Pakkudes aga järjepidevalt oma mikrobioomile kasulikke toite, vähenevad ka suhkrut soovivad bakterid ja sellega ka magusaisu.

Lisaks on avastatud, et 90% õnnehormoonist ehk serotoniinist sünteesitakse soolestikus, mitte ajus, nagu võiks arvata. Samuti on avastatud, et ärevuses või depressioonis inimestel on tihti ka probleemid seedimisega ja vaimse tervise probleeme on vähem inimestel, kelle seedimine on korras.

Kuna aju koosneb suures osas rasvast, siis mõjutab seda ka toit, mida sööme. Ajule on kasulikud oomega-3-rasvhappeid sisaldavad toidud, nagu rasvane kala, pähklid, seemned või kvaliteetsed külmpressitud õlid. Samuti tuleb kõhutervisele kasuks üldine kroonilise stressi vähendamine.

Kuidas ma tean, kas minu mikrobioom on tasakaalus?

Iga inimene saab teha testi, et teada saada, kui palju ja milliseid baktereid tema soolestikus elab. Selleks on olemas mugav kodus tehtav mikrobioomi analüüs, mille tulemuste põhjalik raport selgitab välja, kas sinu mikrobioom on tasakaalus või on näiteks liigselt põletikku soodustavaid baktereid.

Samuti annab raport nõuandeid, kuidas toituda, et tervislik tasakaal oma mikrobioomis taastada.

Kuidas tarbida piisavalt kiudaineid?

Parim on süüa mitmekülgset toitu, mis on vähemalt 80% taimse päritoluga.

Kui aga alati ei õnnestu nii palju taimset süüa, siis võib lisada oma igapäevasele toidule kiudaineid juurde. Näiteks segades oma toidu või joogi sisse Elsavie tasakaalustatud kiudainesegu, mis aitab hoida korras igapäevast seedimisprotsessi ja toita kõhubaktereid kvaliteetsete kiudainetega.

Liitu ka Elsavie uudiskirjaga, et saada igal nädalal kasulikku infot oma tervise heaks.