EIU raportis mõõdetakse demokraatiat 10 punkti süsteemis ning see hõlmab kokku 167 maailma riiki. Rohkem kui kolmandik inimestest elab raporti järgi autoritaarse võimu all, samas kui nn täisdemokraatlike riikide kodanikke on vaid 6,4%.

2021. aasta lõpu seisuga hinnatakse parimaks demokraatlikuks riigiks selgelt Norrat (9,75), kellele järgnevad teised Põhjamaad ja Uus-Meremaa. Varem kõrgemal positsioonil paiknenud Kanada on võrreldes eelmise aastaga langenud kõigest 12. kohale.

Eesti kuulub EIU demokraatia indeksi järgi 34. kohale (7,84) ning on jätkuvalt nn vigaste demokraatiate (flawed democracy) hulgas, olles üsna samal tasemel Ameerika Ühendriikide ning Hispaaniaga. Lõunanaabrid Leedu ja Läti leiab vastavalt 38. ning 40. kohalt.

Teist aastat järjest mõjutas demokraatianäitajaid üleilmne pandeemia, kuna sellest tingitud reisi- ja muid piiranguid rakendati ühtviisi nii demokraatlikes kui autoritaarsetes režiimides. Samas on nähtav, et suurem osa inimestest suhtub lühiajalisse vabaduste piiramisse mõistvalt, märgib raport.

Negatiivsed arengud Aasias ja Aafrikas

Aafrika paistab negatiivselt silma riigipööretega ning piirkonnas saavad üha enam võimule sõjaväelised režiimid. Aasias tõuseb esile Myanmar, ent ka Afganistan. Talibani võimuhaaramise tulemusena ongi riik demokraatia indeksilt viimane (0,32), olles selgelt madalam Myanmarist ja varasematel aastatel demokraatia indeksi järgi madalaimaks hinnatud Põhja-Koreast (1,08).

Lääne demokraatiale on suurimaks ohuks Hiina, ennustab The Economist. Järgneva kümnendi jooksul on riik tõusmas maailma suurimaks majanduseks, tõugates sellelt kohalt aastakümneid majanduslikku juhtpositsiooni omanud USA.