"Ilmselt on väga paljud poliitikud põrkunud sellega, et [peavoolumeedias] on mingisugune filter, mida sotsiaalmeedias ei ole," rääkis Kallas sellest, miks poliitikud enne ajakirjandust sotsiaalmeedia poole pöörduvad.
Kallas märkis, et kui poliitiku sõnumist tehakse pressiteade, mida väljaanded ei avalda, siis poliitik inimesteni ei jõuagi. "Ma olen nõus, et kõik ametlikud otsused tuleb kommunikeerida ametlikes kanalites, aga kui poliitikud teevad ka lisatuge või seletavad asju lahti inimesekeeles, siis kokkuvõttes see ei tohiks teha paha," ütles Kallas.
Sotsiaalmeedias, sh Facebookis, kus poliitikud tihti oma avaldusi teevad, levib muu hulgas ka palju valeinfot. Kas Facebooki riigiasjade edastamise kanalina kasutades ei legitimeerita sellist tegevust? "Kui seal levib vale info, siis seal peab levima ka õige info. Seda valeinfot Facebook tõesti maha ei võta, aga kui sa sinna muud infot ei jaga, siis jääbki justkui kõlama see vale," märkis Kallas.
Kallase sõnul on sotsiaalmeedia otsekommunikatsiooni eesmärk see, et tahetakse olla seal, kus on inimesed. "Tahetakse inimestega otse suhelda, ilma selle filtrita. See filter võib teinekord tähendada, et eetrisse ei pääse," ütles Kallas.
Tartu ülikooli ajakirjandussotsioloogia kaasprofessor Ragne Kõuts-Klemm ütles, et sotsiaalmeedias poliitiliste avaldustega esile tulemise üks põhjus on kindlasti soov kontrollida oma poliitilist agendat. "Ajakirjanik küsiks kindlasti lisaküsimusi, annaks avaldusele konteksti või paigutaks avalduse kastmesse, mis poliitikule ei sobi," ütles Kõuts-Klemm.
Kõuts-Klemmi sõnul on sotsiaalmeedias avalduste tegemine laiem probleem ning jätab auditooriumile mulje, nagu poliitik jagaks n-ö siseinfot. "Miks ei saa info tulla sellisest kanalist, kus inimesed saavad aru, et see on ametlik info, vaid selle asemel levitatakse seda sotsiaalmeedias? See on minu jaoks sügavalt arusaamatu," märkis Kõuts-Klemm.
Kõuts-Klemm märkis, et sotsiaalmeedia avalduste puhul tuleb teha vahet, mis rollis poliitik parasjagu on – kas ta postitab ministri või komisjoni esimehe rollis avaldust või esitab enda kui poliitilise persooni arvamust ja seisukohti. "Sotsiaalmeediasse avalduste tegemine tegelikult tervikuna kahandab riigiasjade usaldusväärsust, sest see läheb muu n-ö sotsiaalmeedia sousti otsa. Ametlikud avaldused tuleb hoida sotsiaalmeediast lahus," ütles Kõuts-Klemm.
