Boris Johnson: venelased peaksid mõtlema, kas on mõistlik katastroofilises sõjas verd valada

Brüsselis kohtusid NATO peasekretär Jens Stoltenberg ja Suurbritannia peaminister Boris Johnson.

Stoltenberg tervitas Suurbritannia sõdurite, laevade ja lennukite pakkumist ning ütles, et praegu on Euroopa julgeoleku jaoks ohtlik hetk, vahendab BBC News.

Stoltenbergi sõnul Vene vägede arvukus suureneb ja rünnakueelne hoiatusaeg kahaneb.

Stoltenberg ütles, et NATO peab olema valmis, võttes samas eesmärgiks diplomaatilise lahenduse.

Stoltenberg teatas, et kirjutas täna hommikul Venemaa välisministrile Sergei Lavrovile kirja, milles kordas oma soovi jätkata dialoogi, et leida diplomaatiline tee edasi.

Stoltenbergi sõnul on NATO valmis kuulama Venemaa muresid ning arutama viise Euroopa julgeoleku aluspõhimõtete säilitamiseks ja tugevdamiseks.

Johnson ütles ajakirjanike küsimustele vastates, et „meie luureandmed, ma kardan, on endiselt sünged”.

Johnsoni sõnul on see ilmselt kõige ohtlikum hetk suurimas julgeolekukriisis, millega Euroopa on silmitsi seisnud aastakümnete jooksul.

Johnson ütles, et ta ei arva, et sissetungiotsus oleks Moskvas juba langetatud, aga see ei tähenda, et midagi katastroofilist ei juhtuks.

Johnson usub, et Euroopa on Venemaa-vastastes sanktsioonides ühel meelel ning et mida karmimad need on, seda suurem on võimalus hoida ära „vastutustundetu reaktsioon”.

Johnson ütles, et NATO liikmete pühendumus kollektiivsele julgeolekule pole varasemas ajaloos millegagi kõrvutatav.

Kui Berliini müür langes, tegid Euroopa inimesed selgeks, et tahavad, et nende vabadus ja julgeolek oleksid lahutamatult kokku seotud.

„Me peame olema vastu selliste päevade igasugusele naasmisele, kui rahvaste saatusi otsustatakse üle nende peade käputäie suurvõimude poolt,” lausus Johnson.

Johnson ütles, et Suurbritannia valmistub sõjaliselt ja majanduslikult, aga on ka valmis läbirääkimisteks.

„On asju, mis ei ole läbiräägitavad... et NATO-l peab olema avatud uste poliitika,” ütles Johnson.

Johnsoni sõnul on aga ka asju, mida saab arutada.

Küsimusele, kas NATO jõupingutused tasuvad end ära, vastas Johnson: „Ma lihtsalt ei oska öelda.”

Stoltenberg hoiatas, et Venemaal on selge valik: kas diplomaatiline lahendus või, kui nad valivad vastasseisu, maksavad nad kõrget hinda.

Stoltenberg ütles, et see hind tähendab majandussanktsioone ning NATO suuremat sõjalist kohalolekut alliansi idaosas, milles Suurbritannial on võtmetähtsusega osa.

Stoltenbergi sõnul on Ukraina kaitsevägi lisaks praegu palju tugevam kui 2014. aastal, sellel on parem varustus ja väejuhatus.

Johnson rääkis samuti Ukraina armeest, mis on tema sõnul nüüd „väga suur”, hinnanguliselt 200 000 sõdurit.

„Minu hinnang on, ma arvan, et kindlasti NATO hinnang on, et nad võitlevad,” ütles Johnson. „Ma tahan ainult rõhutada, et oleks absoluutne katastroof, kui asi peaks selleni jõudma ja kui Ukraina pinnal peaks tulema tõsine verevalamine.”

Johnsoni sõnul peaksid inimesed Venemaal sellele mõtlema ja ka sellele, kas on tõesti mõistlik valada Vene sõdurite verd sõjas, mis tema arvateks oleks katastroofiline.