Soome välisministeeriumi teatel on Euroopa Liidu riigid omavahel koordineerinud ühist vastust Lavrovi veebruari alguses saadetud kirjale. Vastus saadetakse Euroopa Liidu välispoliitika kõrge esindaja Josep Borrelli nimel.

Soome välisministeeriumist kinnitati ka seda, et NATO riigid on ette valmistanud oma vastuse, mis saadetakse NATO peasekretäri Jens Stoltenbergi nimel. Euroopa Liit ja NATO on vastuseid ka omavahel koordineerinud.

Väljaanne Politico teatas eile, et on näinud Euroopa Liidu vastuse mustandit, milles öeldakse, et Euroopa Liit on valmis jätkama ametlikke läbirääkimisi Venemaaga Vene vägede koondamise asjus Ukraina piirile, ja kutsutakse neid vägesid tagasi tõmbama.

„Me oleme endiselt sügavalt mures praeguse olukorra pärast ja usume kindlalt, et pingeid ja erimeelsusi tuleb lahendada dialoogi ja diplomaatia kaudu,” öeldakse Euroopa Liidu vastuses. „Me kutsume Venemaad deeskaleerima ning oma vägede koondamise Ukrainas ja selle ümbes ning Valgevenes tagasi pöörama.”

„Koos oma partneritega NATO-s oleme me Euroopa Liidus valmis jätkama dialoogi Venemaaga viiside üle julgeoleku tugevdamiseks kõigi jaoks,” lisatakse kirjas.

Tehakse ettepanek läbirääkimiste jätkamiseks mitmes formaadis, sealhulgas Euroopa Julgeoleku- ja Koostööorganisatsiooni (OSCE) ja NATO-Vene nõukogu kaudu.

Eriti rõhutatakse OSCE-d, võttes arvesse, et selle organisatsiooni liikmed on kõik Euroopa Liidu liikmesriigid erinevalt NATO-st, millesse kuulub vaid 21 Euroopa Liidu liikmesriiki.

„Me usume, et OSCE on sobiv foorum kõigi huvitatud osapoolte julgeolekuhuvidega tegelemiseks lisaks kõigile teistele olemasolevatele formaatidele, kaasa arvatud NATO-Vene nõukogu,” öeldakse kirjas.

Lavrovi kirjas nõuti, et Euroopa Liidu riigid selgitaksid oma seisukohti mitmete rahvusvaheliste kokkulepete kohta, ja väideti, et lääneliitlased valivad enda jaoks välja, milliseid nende osi oma diplomaatias rõhutada.

Euroopa Liidu vastuses ei täpsustata Politico teatel seisukohti konkreetsete kokkulepete kohta, mida Lavrov mainis, aga öeldakse, et tulevased läbirääkimised annavad võimaluse nende teemade ja teiste Euroopa julgeoleku aluse moodustavate põhidokumentidega tegelda.