Kohtumisele järgnenud pressikonverentsil sõnas Eesti peaminister, et NATO hävitajate kohalolek on selge signaal meie endi ja liitlaste ühisest heidutusest. “Vene Föderatsiooni poolt ei ole ühtegi märki pingete lõdvendamisest, seega peame me heidutust jätkama,” ütles ta. Kallase kinnitusel peitub lääne jõud ühtsuses ning iga viga saadaks idanaabrile julgustava sõnumi jätkata sarnaseid arenguid ka mujal. “Pidades silmas Eesti ajalugu ja geograafilist asukohta, on meie jaoks tegu eksistentsiaalse küsimusega,” lisas peaminister.

Belgia peaminister Alexander De Croo kinnitas omalt poolt, et Belgia on seni panustanud ning panustab ka edaspidi Balti riikide julgeolekusse. “Me jagame ühiseid väärtusi nagu vabadus ja demokraatia. Kui soovime neid väärtusi kaitsta, vajame me turvalisust ja stabiilsust,” ütles ta.

Belgia peaministri sõnul ei ole Euroopas mõeldav naasmine endisaegse mõjusfääride poliitika juurde. “Igal riigil peab säilima vabadus teha oma valikud sõltumatult,” kinnitas De Croo. Ta lisas, et Euroopa ja Venemaa suhe on oluline ning selle nimel tuleb pingutada. “Ent me ei saa dialoogi pidada relva ähvardusel. Head suhted Venemaaga on võimalikud vaid juhul, kui valitseb vastastikune austus ja igal riigil säilib õigus oma otsused ise langetada."

Videointervjuus Delfile kordas Belgia peaminister ka kollektiivkaitse olulisust. “Kui peame tagama oma kollektiivse julgeoleku, tähendab see muu hulgas välispiiride kaitset. Eesti piir on niisama palju ka Belgia oma,” kinnitas ta.

Küsimusele, kuidas hindab ta hiljutist Prantsusmaa presidendi visiiti Moskvasse, vastas Alexander De Croo, et dialoogi tulemuslikkust on veel vara hinnata. “Samas on hea märk, et me teineteisega suhtleme. Mitte keegi ei oota Euroopas sõda, sellest ei võidaks ükski osapool,” ütles Belgia peaminister.

Eesti, Läti ja Leedu õhuruumi valvavad liitlasväed alates Balti riikide NATO liikmeks saamisest 2004. aasta kevadel. Eestist turvavad Balti riikide õhuruumi hetkel Belgia õhuväelased ning Ämari lennubaasis paiknevad neli Belgia lennukit F-16AM.