Justiitsminister Maris Lauri sõnul tähendab see pea kahekordset langust võrreldes aasta varasemaga. "Hukkus 19 inimest, mis on kõige madalam arv aastakümnete jooksul. Loodan, et selline vähenemine jätkub ka edaspidi," lisas ta.
Kokku registreeriti eelmisel aastal 25 982 kuritegu, mis on võrreldes aasta varasemaga 0,6% rohkem. "Varguste arv kasvas võrreldes eelmise aastaga 9%, kuid kahel eelmisel aastal oli varguste arv kõigi aegade madalaim. Loodame, et eelmisel aastal oli ühekordne tõus," ütles Lauri.
Vargustest pooled pandi toime kauplustes. Neid oli 3527 ehk tunamullusega samal tasemel. Vargusi eluruumist registreeriti 16% võrra vähem, kuid sõidukitest 37% enam. Väga kiiresti suureneb registreeritud kelmuste, sealjuures arvutikelmuste arv, millest suure osa moodustavad petukõned.
"Hea on see, et vägivallakuritegude arv vähenes 6% ja ka kehaliste väärkohtlemiste arv vähenes teist aastat järjest," rääkis justiitsminister pressiteates.
Perevägivallakuritegude registreerimise kasv on viimasel kahel aastal peatunud. Mullu registreeriti 3760 perevägivallakuritegu, võrreldes 2020. aastaga 6% vähem. Ligi poole vägivallakuritegudest moodustab seejuures just perevägivald.
Alaealiste toime pandud süütegude arv langes aga viimase kümnendi madalaimale tasemele. Politsei registreeris 767 alaealiste toime pandud kuritegu ja 3420 väärtegu. "Alaealiste õigusrikkumiste vähendamine on olnud üks kriminaalpoliitika peamisi eesmärke juba pikemat aega ning on näha, et tehtud töö hakkab vilja kandma. Meie hiljutine analüüs osutas sellele, et uudse lähenemise tõttu on noori vähem vahi all ja vanglas," rõhutas Maris Lauri.
Tõusnud on seksuaalkuritegude arv, mida registreeriti 753. Peamine kasv tuli laste vastu toime pandud kontaktsete (kokku 303) ja mittekontaktsete (kokku 360) kuritegude pealt. Alaealise kannatanuga kontaktsete seksuaalkuritegude toimepanijatest ligi 90% olid lapsele tuttavad inimesed. Ohvri keskmine vanus oli 11 aastat. Mittekontaktse seksuaalkuritegudena registreeriti peamiselt lapsporno valmistamise ja selle võimaldamise (215) ning lapseealise seksuaalse ahvatlemise kuritegusid (126).
"Sellist tõusu on võimalik selgitada nii sellega, et seksuaalkuritegudest julgetakse enam teada anda kui ka politsei hea tööga nende kuritegude avastamisel," selgitas justiitsminister Maris Lauri.
Korruptsioonikuritegude arv suurenes aasta varasemaga võrreldes kuue võrra, kokku registreeriti 87 kuritegu. Samal ajal kriminaalasjade arv vähenes kahe võrra, neid oli 54. Enim oli erinevaid altkäemaksuga seotud kuritegusid ja neist omakorda seda, kus ametnikud teatasid altkäemaksu pakkumisest.
Riigi peaprokurör Andres Parmase sõnul on korruptsioonivastane võitlus tõhusaim siis, kui ühiskond sellele oma hoiakute ja tegudega kaasa aitab. "Ühiskonnas kinnitub järjest enam arusaam, et ebaausal teel edu saavutamine ei ole vastuvõetav. See, kui ametnikud ise õiguskaitseasutusi altkäemaksujuhtumitest ja pakutud vastuteenetest teavitavad, annab märku, et oleme enda tööga jõudnud selleni, et inimeste ootus ausale ja läbipaistvale asjaajamisele ning riigi toimimisele on järjest suurem," sõnas ta.
Pooled Eestis registreeritud kuritegudest pandi toime Harjumaal, 14% Ida-Virumaal ja 11% Tartumaal. Kõige vähem registreeriti kuritegusid Saaremaal, Hiiumaal ja Põlvamaal.
