Tsüklon Batsirai tabas maailma suuruselt neljanda saare kagurannikut laupäeva õhtul. Puhanguti 65 m/s puhunud tormituuled ja kõrged lained hävitasid mitmeid linnu ja külasid.
"Meid oleks nagu pommitatud. Nosy Varika linn on umbes 95% ulatuses hävitatud. Kivimajadel puhuti katused pealt ära, puust ehitised hävinesid täielikult," kommenteeris Madagaskari asepresidendi nõunik Reutersile.
Tsükloni tagajärjel suri vähemalt 21 inimest ning evakueeriti 60 000, kuid ÜRO hinnangul võib see number kasvada 150 tuhandeni. Hinnanguliselt 70 000 inimese kodud on kahjustatud või hävitatud. Batsirai hävitas ka rohkelt viljasaaki - täpselt enne lõikushooaja algust.
Mitmes mõjutatud piirkonnas pole tänaseni ligipääsu elektrile ega joogiveele, koolid ja kirikud on suletud.
Madagaskarit, aga ka teisi India ookeani lääneranniku alasid - Mosambiiki, Malawit, Zimbabwet ja Mauritiust -, tabas alles kolm nädalat tagasi troopiline torm Ana, mille tagajärjel suri kokku 88 inimest, neist 55 Madagaskaril. Loe tormi omal käel tundnud eestlase kogemustest siit:
Ekspertide hinnangul sagenevad sarnased äärmuslikud sündmused kliimamuutuste tõttu üha enam.
"Lõuna- ja Ida-Aafrika inimesed on olnud kliimamuutuste eesrindel juba mitmeid aastaid ning iga mööduv torm viib neid arengus tagasi, nullib nende edusammud," ütles ÜRO maailma toiduprogrammi Lõuna-Aafrika piirkonnajuht Margaret Malu. Organisatsioon süüdistab kliimamuutusi ka kahele tormile eelnenud pikas põuas.
Madagaskari keskkonnaminister ütles BBC-le, et riik esitles COP26 kliimakonverentsil plaani, mille kohaselt vajab riik orienteeruvalt miljardit dollarit aastas, et kliimamuutustega kohaneda ja nendeks ette valmistada.
