"Praegu arutatakse ka teiste valdkondade suhtes, kas on asjakohane ja võimalik laiendada seda ka nii-öelda eesliinitöötajate suhtes," rääkis ta ERRile. "Läbirääkimised käivad ja võib-olla saab olema nii, et mitte ainult tervishoiuasutuste töötajad, vaid ka muud töötajad saaksid selle erandi alla käia."

Tema sõnul on indikaatoriks see, kui inimesel ei ole viimase 24 tunni jooksul olnud palavikku ning samas ta ei ole võtnud palavikualandajad. Haigusnähud võivad veel olla, aga need peaksid kindlasti olema taandumisfaasis.

"See peab olema kaalutletud otsus ja otsuse peab vastu võtma koos perearstiga. Tööandja otsustab, kui tal on tõesti vaja oma töötajat tööle, siis ta peab arvestama ka kõikide võimalike riskidega," rääkis Dontšenko.

Küsimusele, millal selline otsus võiks tulla, vastas Dontšenko: "Praegu on raske öelda. Ma tean, et need läbirääkimised käivad ja otsuse teeb muidugi vabariigi valitsus."

Teema homme valitsuse laual

Tervise- ja tööminister Tanel Kiik rääkis Delfile, et küsimust arutab valitsuskabinet põhjalikult homme, sisendit oodatakse nii terviseametilt kui teadusnõukojalt.

Ta sõnas, et loomulikult tuleb arvestada ka tööandjate vajadustega, ent samas mõlema, kuidas üleüldiselt inimeste tervist kaitsta. Arutluse all on, kas vähendada kohustuslikku karantiiniperioodi.

Ta lisas, et liigsel liberaalsusel - polegi konkreetset päevade arvu, mil nakatunu peab kodus olema - on omad ohud. Nii võib kollete arv kerkida, kui liiga kergekäeliselt kodus olemisest loobutakse ja ühiskonda naastakse.

Hetkel kehtib ametlikult käsulaud, et inimesed, kellel on diagnoositud COVID-19, peavad jääma 10 päevaks karantiini, mille vältel tohib oma elukohast lahkuda vaid vältimatuteks käikudeks

COVID-19 haigega lähikontaktis olnud isikutel, kes pole vaktsineeritud või haigust viimase kuue kuu jooksul läbi põdenud, on keelatud oma elukohast või püsivast viibimiskohast lahkuda seitsme kalendripäeva jooksul viimasest lähikontaktis olemisest arvates.

Erisus tehti koolilastele - tänasest ei pea vaktsineerimata lähikontaktsed õpilased enam karantiini jääma, kui neil puuduvad haigustunnused.

Eneseisolatsiooni on soovitatav jääda ka inimestel, kes on küll vaktsineeritud või COVID-19 haiguse läbi põdenud, kuid kellega koos elav inimene on haigestunud.

Reegleid leevendati

Möödunud reedel kajastas Delfi, et toimepidevuse tagamiseks leevendatakse koroonaviirusega nakatunud tervishoiuasutuste töötajate karantiinipõhimõtteid. "Koroonaviiruse omikrontüve põhjustatud haigust põetakse üldjuhul kiiremini ja kergemalt, mis annab meile veendumuse, et haiglate ja tervishoiuasutuste toimepidevuse tagamiseks olukorras, kus töötajaid napib, võime anda töötajatele võimaluse tööle naasta enne karantiiniperioodi lõppu. Tingimuseks on see, et võimalikud kaasnevad riskid on tööandja poolt põhjalikult läbi mõeldud ja kaalutud ning töötajal ei ole viimase 24h tunni jooksul esinenud palavikku, haigussümptomid on taandumas ning kuni täieliku tervenemiseni kantakse FFP2/FFP3 respiraatorit," selgitas terviseameti peadirektori kohusetäitja Mari-Anne Härma.

Alates tänasest ei soovita terviseamet positiivsete antigeeni kiirtestide kinnitamist PCR-testiga. Samamoodi ei soovitata minna PCR-testi tegema inimestel, kellel on eelnevalt olnud teadaolev kontakt COVID-19 haigestunuga ja sellele järgnevalt on tekkinud COVID-19 haigusele viitavad sümptomid. "Sellisel juhul tuleks haigel jääda koju ja vajadusel pöörduda perearsti poole töövõimetuslehe avamiseks. PCR-test ei ole haigestumise kinnitamiseks tingimata vajalik," rääkis Härma. PCR-testimine jääb siiski kättesaadavaks veebruari lõpuni, kuniks selgub, millal kaob vajadus PCR-testimise järele siseriikliku sertifikaadi saamise eesmärgil.

Tänahommikuse seisuga on haiglas 409 koroonaviirusega nakatunud patsienti. Viimase ööpäeva jooksul analüüsiti 7858 testitulemust, millest 4621 osutus positiivseks.

Jaga
Kommentaarid