Milline oli sinu esimene kokkupuude ettevõtlusega?

Mu isa on ettevõtja ja läbi tema olin juba varakult ettevõtlusteemadega tuttav. Minu esimene kokkupuude investeerimisega tuli näiteks seeläbi, et mingist vanusest alates ei saanud ma enam sünnipäevakingitusi, vaid valisin isa porfellist mõne aktsia. Lisaks oli meil kodus palju erinevaid raamatuid ettevõtjatest ja ettevõtlusest, mida suure huviga lugesin. Minu kirg 13–17. eluaastani oli tegelikult hoopis jalgpall, kuid õpilasfirmade programmi ja Kolme Põrsakesega liikus fookus ettevõtlusele.

Kuidas sa Kolme Põrsakese õpilasfirma ideeni jõudsid?

Märkasin, et kui lasteaialaste käest küsida, kui paljud neist tahavad kooli minna, siis enamik tahavad. Kui aga küsida algklassi lapse käest, kas ta tahab koolis käia, siis harva tuleb sealt vastuseks jah. Tekkis küsimus, et mis vahepeal juhtub – kuhu lastel see huvi koolis käimise vastu kaob? Meie eesmärk Kolme Põrsakese teadusteatriga oli inspireerida lapsi, et nad hakkaks ise küsimusi küsima, vastuseid otsima ja oleksid õppimisest huvitatud. Lasteaia kasvatajad nägidki peagi, et teadusringi päevadel olid alati kõik lapsed kohal ja aktiivselt kaasa mõtlemas, nii et eesmärk sai täidetud.

Lisaks käis Kolm Põrsakest – käib siiani tegelikult – palju sünnipäevadel esinemas. Kujutad ette, see on lapse jaoks aasta kõige olulisem päev ja ta tahab seda veeta uusi teadmisi omandades! See näitab, et õpetamine, kus lapsed on kaasatud ja tahavad õppida, on võimalik.

Mida õpilasfirma tegemisest õppisid ja kuidas see sinu edasisi eluvalikuid mõjutas?

Üks asi on ettevõtluse kohta lugeda ja näha, kuidas teised seda teevad, teine asi on ise proovida. Õpilasfirmade programm on nagu ettevõtlusmaailma free trial – saad ära proovida, kas see meeldib sulle või mitte. Mulle meeldis väga. Mõistsin, et ettevõtlus pakub viisi muuta maailma selliseks, nagu sa tahad, et see oleks.

Oluline õpikoht õpilasfirma tegemisest oli see, et ettevõtte tegemine pole midagi maagilist, millega ainult üksikud valitud inimesed tegeleda saavad. Ettevõtte alustamise mõtteprotsess ei erine palju sellest, kui laps või noor tahab metsas onni ehitada. Ta mõtleb, mida ta teha tahab ja hakkab otsast peale. Paljud asjad saavad selgeks protsessi käigus, nii et oluline on lihtsalt alustada!

Õpilasfirma puhul on suureks eeliseks, et see pakub võimalust proovida, nii et sul pole tegelikult mitte midagi kaotada. Sul on juhendaja kõrval ja sa ei pea kartma kui midagi valesti läheb. Peale seda kogemust on ka päris ettevõtet palju julgem teha, kuna siis kujutad juba paremini ette, mida see protsess endast kujutab.

Milline peaks olema kooli roll ettevõtlike noorte arendamisel?

Kooli roll peaks olema noori inspireerida. Kui ma mõtlen oma valdkonna edukate inimeste peale, siis nad ei ole kunagi piirdunud ainult kohustusliku poole ehk koolitundide või meeskonnatrennidega, nad tahavad alati ise juurde õppida, harjutada, tegeleda. Nad teevad kõvasti iseseisvat tööd, kuna neil on sisemine motivatsioon midagi saavutada ja ära teha. Õpetajate aeg on piiratud ja kõigiga ei jõua individuaalselt tegeleda. Sellepärast mulle tundubki, et kooli roll on tekitada huvi ning luua eeldused ja võimalused iseseisvaks teadmiste omandamiseks.

Kuidas seda teha? Kuidas tekitada noortes huvi ise õppida?

See on see koht, kus õpetajad saavad olla leidlikud eri õppemeetodite kasutamisel. Näiteks mind on väga mõjutanud erinevad eeskujud nii siis, kui olen kuulnud neid kusagil rääkimas, kui ka raamatute kaudu. See ongi üks asi, mida kool saab teha – kutsuda tundidesse rääkima ägedaid ettevõtjaid, sportlasi ja teisi inspireerivaid inimesi. Samuti võiks kool suunata õpilasi lugema inspireerivaid raamatuid, mis räägivad põnevate inimeste lugusid.

Lastes tekitavad kindlasti huvi ka teemad, mis on kuidagi praktilised. Näiteks teaduse õpetamisel võiks teha klassiruumis katseid, et oma silmaga näha, kuidas mingid protsessid toimuvad. Kui laps ise oma küsimustele vastuseid hakkab otsima, jäävad need vastused talle ka meelde ja ta ei pea tegelema puhtalt teooria pähe õppimisega.

Milliseid töötajaid sa enda meeskonda valid? Millised on olulisemad omadused, mis ühel noorel olema peaks, et edukaks saada?

Enda meeskonna komplekteerimisel lähtun sellest, et inimesed oleksid entusiastlikud, oma valdkonnas pädevad ning heade algatusvõimetega. Lisaks peaks nad olema „näljased“ ehk tahtma alati edasi pürgida ja oma eesmärkide saavutamise nimel tööd teha. Meeskonna puhul on olulised ka koostööoskused ja see, et inimene oskaks vajadusel ühised huvid enda omadest ettepoole asetada. Hindan kõrgelt ka tarku inimesi – tarkuse all ei mõtle ma ainult akadeemilisi teadmisi, vaid ka sotsiaalset pädevust ehk oskust inimestega suhelda.

Mida soovitaksid koolinoortele, kes on ettevõtlusest huvitatud, kuid kelle jaoks tundub see liiga suur ja hirmutav maailm?

Kõige olulisem – hakka lihtsalt pihta! Õpilasfirmade programm on suurepärane võimalus oma ideed testida ja esimesi kogemusi saada. Kui sinu koolis sellist võimalust ei ole, siis ära heitu! Alustada võid ka näiteks sellest, et kaardistad ära, kes sinu tootest või teenusest huvitatud olla võiks ja leiad mõne sellise inimese, kellele helistada. Sa ei pea ootama, et su toode või teenus valmis oleks, tagasisidet ja mõtteid saad koguda juba varem.

Teiseks – ole alati kõigiga sõbralik. Head suhted on olulised ja sa ei tea kunagi, millal mõni juhuslik tutvus kasulikuks osutub. See ei tähenda, et ei võiks oma arvamust avaldada ja kriitiline olla, kuid ka sealjuures saab häid suhteid säilitada ja meeldiv olla.


Ettevõtlus- ja karjääriõppe programm Edu ja Tegu toetab koole ettevõtlus- ja karjääriõppe rakendamisel, samuti Junior Achievement Eesti õpilasfirmade ja Ettevõtliku Kooli haridusprogrammiga liitumisel. Edu ja Tegu programmi viib Euroopa Sotsiaalfondi toel ellu Haridus- ja Noorteamet. Vaata lähemalt www.ettevõtlusõpe.ee.

Jaga
Kommentaarid