Pentagoni pressiesindaja John Kirby teatas, et umbes 2000 sõdurit saadetakse USA-st Poolasse ja Saksamaale ning lisaks liigub umbes tuhat sõdurit Saksamaalt Rumeeniasse, vahendab CNN.

Kirby ütles, et need vägede paigutamised, mis leiavad aset lähipäevil, ei ole alalised, ja rõhutas, et need jõud ei hakka võitlema Ukrainas.

Biden allkirjastas lisavägede saatmise otsuse pärast teisipäevast kohtumist Valges Majas kaitseminister Lloyd Austini ja staabiülemate ühendkomitee esimehe, kindral Mark Milleyga.

Kremli pressiesindaja Dmitri Peskov ütles eile CNN-ile, et „USA jätkab de facto pingete üleskruvimist Euroopas”. Peskovi sõnul on vägede saatmine „parim tõend selle kohta, et Venemaal on ilmne põhjus mures olla”.

Venemaa asevälisminister Aleksandr Gruško nimetas USA vägede saatmist destruktiivseks sammuks, vahendab Interfax.

„Mitte millegagi õigustatud destruktiivsed sammud, need suurendavad sõjalist pinget, ahendavad võimalusi poliitilisteks lahendusteks,” teatas Gruško.

Biden ütles CNN-ile, et otsus on täielikus kooskõlas sellega, mida USA on Venemaale öelnud.

„See on täielikus kooskõlas sellega, mida ma alguses Putinile ütlesin,” teatas Biden. „Nii kaua, kuni ta käitub agressiivselt, kindlustame me, et kinnitame oma NATO liitlastele ja Ida-Euroopale, et oleme seal ja artikkel 5 on püha kohustus.”

Valge Maja teatas eile, et ei nimeta Venemaa potentsiaalset sissetungi Ukrainasse enam „iga hetk algavaks” (inglise keeles imminent), viidates sellele, et see saadab vale sõnumi.

„Ma kasutasin seda ühe korra. Ma arvan, et teised on kasutanud seda ühe korra. Ja siis me lõpetasime selle kasutamise, sest ma arvan, et see saatis sõnumi, mida me ei kavatsenud saata, mis oli, et me teame, et president Putin on langetanud otsuse,” ütles Valge Maja pressisekretär Jen Psaki.

Sellise hinnanguga ei ole nõus olnud Ukraina president Volodõmõr Zelenskõi, kelle sõnul võib see tekitada paanikat ja majanduslikku segadust.

Kirby rõhutas, et lisavägede saatmine ei tähenda, et USA usub, et Putin on otsustanud Ukrainasse või mõnda teise riiki sisse tungida.

„Me tahame tagada, et ta teaks, et iga liigutus NATO vastu kohtab vastupanu ja käivitab artikli viis ja et me jääme oma liitlaste kaitsmisele kindlaks,” ütles Kirby.

Kirby sõnul ei kuulu liigutatavad väed nende 8500 sõduri hulka, mis on pandud kõrgendatud valmisolekusse. Kirby sõnul ei välistata lähipäevil uusi vägede liigutamisi.