Hetkel ei ole Eestile otsest sõjalist ohtu, aga peame arvestama võimalusega, et sõjategevus laieneb Ukrainas, ja seljuhul tulevad tagajärjed Eestilegi, tõdesid peaminister ja president. Sõda Ukrainas tooks Eestile väljakutseid, näiteks majanduslikud mõjud ja põgenikevoolu, tõdes president Alar Karis.

Meil on plaan, mis puudutab elanikkonna kaitset. Oleme 30 aasta tõsiseimas julgeolekukriisis, sõnas peaminister Kaja Kallas.

President Karis tegi märkuse ka sisepoliitilise olukorra suhtes: "Valitsus töötab hästi, iseküsimus on, kuidas erakondade juhid omavahel läbi saavad. Ei ole mõistlik raisata aega ja energiat sellistele võitlustele, kui riigis on tähtsamaidki asju lahendada," sõnas riigipea.

„Tartu rahu andis meile võimaluse ühiselt asuda ehitama ja kindlustama oma riiki. Nii on ka täna meie ees seisvate väljakutsete lahendamiseks vaja ühtsust ja koostööd. Võtkem siis eeskuju meie riigi rajajatest ning meenutagem: kriisidest aitab meid välja ühine tahe oma riiki pidada,“ rõhutas president Alar Karis pärast Riigikaitse Nõukogu kohtumist, kus arutati Euroopa julgeolekuolukorda ning selle mõjusid Eestile.

Riigipea väljendas kahjutunnet, et Tartu rahu 102. aastapäeval, mil peaks mõtlema riikide rahulikule kooselamisele, tuleb rääkida hoopis pingete ja ohtude eskaleerumisest siinsamas Euroopas. „Nõukogude Liidu ehitatud raudset eesriiet ei ole enam. Küll aga elab, nagu näeme, edasi sealne soov pöörata ajalugu tagasi, kehtestada relva ähvardusel oma reeglid Euroopas, nõrgestada oluliselt Euroopa Liidu ja NATO ühtsust. Teiseks on Venemaa saavutamas sõjalist valmidust rünnata uuesti Ukrainat. Ta on võtnud eesmärgiks muuta Ukraina välis- ja julgeolekupoliitika Euroopa-meelset kurssi,“ sõnas president Karis.

Vabariigi President rõhutas Riigikaitse Nõukogu kohtumise järel, et Eestile otsest sõjalist ohtu ei ole. „NATO ja Euroopa Liidu liikmesriigina on Eesti hästi kaitstud,“ lausus riigipea. „Ent siiski puudutaks uus sõda Ukrainas kogu Euroopat ja tooks Eestilegi tagajärgi, milleks tuleb valmistuda – olgu selles võimalik põgenikevool, küberturvalisuse väljakutsed, majanduslikud mõjud või energiajulgeoleku küsimused,“ sõnas president Karis.

Riigikaitse Nõukogu sai ülevaate meie ametkondade tegevusest praeguses riskisituatsioonis. Eesti on riigipea sõnul teinud nüüdses julgeolekukriisis head tööd, sealhulgas välissuhtluses liitlastega, et säilitada ühtsus NATO-s ja Euroopa Liidus, ning teadvustada Balti piirkonna erilisi väljakutseid tänases olukorras. „Niisamuti oleme leidnud erinevates valdkondades märkimisväärseid võimalusi Ukrainat praktiliselt toetada. EL-i ja NATO liitlaste abi Ukrainale on oluline selleks, et ukrainlaste endi poolt valitud demokraatlik tee jääb püsima, samamoodi ka nende usk Euroopasse,“ lausus president Karis.

„Muidugi oleme tegelenud Eesti valmisolekuga. Eesti riigikaitse arengu kiirendamiseks tegi valitsus otsuse täiendavate investeeringute kohta ning on ette valmistamas meetmeid, mis võimaldavad meil paremini valmis olla erinevateks olukordadeks. Pean tähtsaks poliitiliste jõudude üksmeelt toetada kiirendatult Eesti kaitsevõime ja kerksuse tõstmist,“ rõhutas riigipea.

President Karis pidas ka oluliseks, et kõik võiksid igapäevaselt, mitte ainult täna, mõelda oma isikliku valmiduse peale kriisides hakkkama saamiseks. „Et Eesti oleks hästi valmis ja saaks hakkama, ei ole oluline ainult valitsuse ja ametiasutuste tegevus. Igaühel on selles oma roll. Enesekindlalt saab tunda end igaüks, kes on selleks valmistunud,“ sõnas riigipea. „Olgu see julgeolekukriis, elektrikatkestus, torm, lumetuisk või muu loodussündmus. Igaüks saab end aidata näiteks elementaarsete varude olemasoluga. Igaüks võib ette mõelda, kuidas saaksime üksteist kogukondades paremini toetada. Kuidas toimuks koostöö kohalike omavalitsuste ja riigiasutuste vahel,“ lisas ta.

Riigikaitse Nõukogu tähelepanu oli ka küberturvalisusel ning seetõttu palus riigipea istungile ettevõtlus- ja infotehnoloogiaministri Andres Suti. „Meie elukorraldus sõltub toimivatest e-teenustest ning side- ja infosüsteemidest. Nii peame pidevalt, aga eriti tänases julgeolekusituatsioonis, mõtlema küberturbele. Ka riigi tasandil ootan, et riigi infosüsteemide turvalisus saab piisavat tähelepanu sarnaselt sõjalisele kaitsele,“ sõnas president Karis, kes pidas tähtsaks nii valmisolekut küberintsidentideks kui ka igapäevase küberhügieeni tundmist laiemalt.

Riigikaitse Nõukogu on nõuandvaks organiks Vabariigi Presidendi juures. Selle koosseisu kuuluvad Riigikogu esimees, peaminister, Riigikogu riigikaitse- ja väliskomisjoni esimehed, välisminister, kaitseminister, rahandusminister, siseminister, justiitsminister, majandus- ja taristuminister ning kaitseväe juhataja.

Loe hiljem
Jaga
Kommentaarid