Läti peaminister sõnas täna hommikul kohaliku TV3 uudistekanali hommikuprogrammis “900 sekundit”, et kohustusliku ajateenistuse küsimus vajab Läti ühiskonnas kindlasti laiemat arutluspinda.

“On selge, et meie kaitse tuumiku moodustavad hea väljaõppega ja võitlusvalmis kutselised sõdurid. Ent mida paremini suudame oma tavakodanikke ette valmistada ning noori kaasata, seda tugevamad me oleme,” ütles Arturs Krišjānis Kariņš. Ta lisas, et aruteludes osalevad ka riigi kaitseministeerium ning kaitsevägi.

Läti peaministri sõnul on esialgu kavas vaid osaliselt kohustusliku ajateenistuse kehtestamine ning reservväelaste arvu suurendamine. “Samas oleks väga kasulik ka koolilastele õpetada, kuidas sõjas ja erinevates kriisiolukordades käituda,” sõnas Kariņš.

Läti Kaitseväe ülem Leonīds Kalniņš kohustuslikku ajateenistust ei toeta. Kalniņš teatas Läti riigitelevisioonile, et vaid kuus NATO liikmesriiki on otsustanud kohustusliku väeteenistuse kasuks, ent see ei tähenda, nagu ülejäänud riikides ei oleks tugevat kaitsevõimekust. "Läti riik loodi omal ajal tänu meie tahtele, nii peaksime hoidma vabat tahet ka riigi kaitsel," ütles ta.

Keeruline ja kulukas

Varem on Läti kaitseministeerium teatanud, et kohustusliku ajateenistuse taastamine nõuaks märkimisväärseid inimressursse ja raha ning pikaajalist ettevalmistusperioodi, et süsteem tulemust annaks.

„Kohustusliku sõjaväeteenistuse taastamine praeguses olukorras teenib eeskujulikult Venemaa eesmärke, nimelt nõrgestataks ja isegi hävitataks professionaalne armee ja Zemessardze ehk vabatahtliku Maakaitse, sest nii üks kui ka teine jääksid ilma finantseerimisest ja oleksid sunnitud peatama alustatud arendused,” kinnitati veel 2017. aastal.

Kolm aastat tagasi ametisse astunud uus valitsus sõnas 2019. aastal samuti, et kohustuslikku ajateenistust Lätis lähiajal ei kehtestata. "Me ei lähe Eesti teed," sõnas peaminister toona.

Läti kaitsekontseptsiooni järgi on riigil rahuajal kokku 17 500 väljaõppe saanud sõjaväelast.