On läinud lahti ralli, kes lubab kiiremini ja ulatuslikumalt kõigist kontrollimeetmest loobuda. See on lahtisest uksest sisse murdmine, sest nagu kõik teised, soovib Reformierakond esimesel võimalusel kontrollimeetmeid leevendada ja töö selles suunas käib. Eelmisel nädalal andsin teadusnõukojale ülesande pakkuda välja ettepanekud, kuidas kontrollimeetmetest loobuda nii, et ühiskond oleks hoitud ja tervishoiusüsteemi toimepidavus tagatud. Täna neid ettepanekuid valitsuskabinetis kuulasime ja tegime valitsusega ka esimesed otsused sellel teekonnal.

Reformierakond on olnud terve aasta väga selge oma põhimõtetes. Oleme võidelnud selle eest, et hoida ühiskonda lahti, majandust toimimas ja lapsed koolis. Oleme soovinud vältida pandeemia nähtamatuid ohvreid ja soovime seda jätkuvalt. Peame õigeks, et kontrollimeetmete kehtestamisel kui nende kaotamisel tuleb toetuda teaduslikele argumentidele. Rahvatervis ei ole valdkond, millega tegeleda parteipoliitilistest kaalutlustest ning iganädalastest reitingutest lähtudes. Paraku ei jaga mitte kõik poliitilised jõud seda vaatenurka ja see on toonud kaasa koroonapiirangute ülepolitiseerituse – oleme viimase kahe aasta jooksul näinud mõnes suures omavalitsuses laste saatmist distantsõppele ilma igasuguse vajaduseta, samuti on nõutud üleriigilise eriolukorra kehtestamist ja ühiskonna sulgemist olukorras, kus see polnud sugugi põhjendatud.

Tahame kontrollimeetmeid leevendada niipea kui võimalik, kuid peame ühiskonnana neid otsuseid tegema targalt, sest läbimõtlemata otsused võivad sõna otseses mõttes maksta elusid. Me ei saa mõtlematult kopeerida teisi leevendusi teinud riike, sest meie stardipositsioonid pole identsed. Eesti olukorral on teatud eripärad:

Esiteks, teised leevendusi teinud riigid on alustanud kaugemalt – paljudes neist on olnud oluliselt rangemad piirangud. Võrreldes nende riikidega on meie ühiskond olnud avatud. Meil on saanud inimesed käia restoranides ja teatris. Näiteks Hollandis on olnud kinni meelelahutusasutused ja isegi poed. Isegi leevenduste järel on paljudes teistes riikides ikkagi jätkuvalt palju karmimad tingimused kui Eestis. Näiteks eile toodi välja, et Soomes piirangud leevenevad, aga ka peale leevendusi on neil endiselt karmimad piirangud, tuues lihtsalt ühe näite – Soomes saavad baarid peale leevendusi olla lahti kella 18ni, meil 23ni.

Teiseks, leevendusi teinud riigid on pigem oodanud enne ära, et nakatumine hakkaks selgelt langema. Iirimaa tegi leevenduse otsuse 12. päeval peale nakatumise languse algust, Suurbritannias olid nakatumise numbrid languses olnud pea kuu, täpsemalt 27 päeva enne leevenduste tegemist. Taani tegi leevendused küll nakatumise kasvu pealt, kuid seal lähtuti haiglakohtade madalast täituvusest ja elanike kõrgest vaktsineeritustasemest. Eestis me nakatumise langust hetkel veel ei näe – vastupidi, lainehari pole veel kätte jõudnud, kuid on lootust, et see jõuab kätte üsna pea.

Kolmandaks, kõikides riikides, kes on asunud piiranguid leevendama, on vaktsineerimisega märkimisväärselt parem seis. Taanis on esimese vaktsineerimiskuuri teinud 81,3%, Iirimaal 77,6% elanikkonnast, Eestis vaid 62,4%. Samuti tehakse nendes riikides tõhustusdoose oluliselt aktiivsemalt – Taanis on tõhustusdoosiga kaitstud 61% ja Iirimaal 54%, kuid Eestis vaid 29% elanikkonnast. Eakatest on Taanis esmaste doosidega vaktsineeritud koguni keskmiselt 97% ja tõhustusdoosiga keskmiselt 93%, Eestis on ainuüksi esimese vaktsineerimiskuuri lõpetanud vaid 78% eakatest. Omikrontüvi on äärmiselt nakkav ning võib samuti põhjustada rasket haigestumist. Tõhustusdoos vähendab oluliselt, vaktsineerimata inimestega võrreldes koguni 25 korda tõenäosust põdeda koroonaviirust raskelt, sealhulgas omikrontüve korral.

Nii Taani kui ka Iirimaa lähtusid piirangute leevendamisel oma teadusnõukoja soovitustest. Ka Eestis langetame otsuseid teaduspõhistele argumentidele tuginedes. Sama oluline on sisuline tegevusplaan, et enne kontrollmeetmete mahavõtmist oleksid kõik detailid põhjalikult läbi mõeldud. Peame sealjuures meeles pidama ka tõsiasja, et koroonaviirus on korduvalt tõestanud, et suudab kiirelt muutuda ja ka olukorda oluliselt muuta.

Seega, olles kuulanud teadusnõukoja soovitusi, pidasime valitsusega võimalikuks alustada kontrollimeetmete leevendamist noortest. Alates esmaspäevast, 7. veebruarist ei pea lähikontaktsed lapsed isolatsiooni jääma – terved lapsed saavad käia koolis, lasteaias, huviringis. Alates 14. veebruarist plaanime loobuda alaealiste COVID-tõendist.

Edasised leevendused saame teha, kui viiruse levik pöördub langusesse, tõenäoliselt veel veebruari jooksul. Jätkame sel teemal teadusnõukojaga nõupidamisi ja koalitsioonipartneriga arutelusid.

Ulatuslikumaks kontrollmeetmete leevendamiseks on vaja sisulist ettevalmistust, poliitiliste loosungitega seda teha ei saa. Terviseministri ülesanne on anda inimestele kindlus, et on olemas sisuline tegevuskava ka juhuks, kui epidemioloogiline olukord läheb hullemaks, ja ta võtab sisulise ja poliitilise vastutuse. Meetmete ulatuslikumaks leevendamiseks ootan terviseministrilt konkreetseid ettepanekuid ja tegevusplaani:

  • kuidas tõsta vaktsineerimise tempot, sealhulgas tõhustusdooside tegemisel;
  • kuidas tagada haiglate toimepidevus nii koroona kui ka plaanilise ravi vaates (kontrollimeetmete leevendamisega kaasneb risk, et haiglaravi vajadus suureneb, samal ajal paratamatult jäävad ka tervishoiutöötajad haigeks, haiglates on aga krooniline tööjõupuudus);
  • kuidas tagada perearstide plaaniline töö – just perearstid kannavad praeguses neljandas laines suurimat töökoormust;
  • kuidas testimine ümber korraldada ja kuidas tulevikus saab inimene vajadusel tõestada, et on haiguse läbi põdenud – ei ole mõeldav, et jätkame PCR-testimist sellises mahus veel pikalt.

Peame leevendustele lähenema targalt ja vastutustundlikult. See ei ole poliitilise punktikorjamise küsimus, see on ühiskonna heaolu küsimus.

Loe hiljem
Jaga
Kommentaarid