Urmas Paet: nõrgad Valgevene sanktsioonid jätavadki ruumi tõlgendamisele ja kõrvalehiilimisele

Euroopa parlamendi liikme sõnul algasid probleemid sellest, et Euroopa Liit ei suutnud leppida kokku piisavalt mõjusates karistusmeetmetes.

Eesti Päevaleht kirjutas täna sellest, kuidas vaatamata sanktsioonidele on Eestisse jõudnud Valgevene õlitoodete maht rahasse arvutatuna kolmekordistunud.

Paet leiab, et sanktsioonid, milles Euroopa Liidul õnnestus kokku leppida, on Valgevene suhtes nõrgad. "See on ka põhjus, miks ilmselt võiks samasuguseid artikleid kirjutada kõigi Euroopa Liidu riikide kohta," ütles eurosaadik.

Ta leidis, et EL-i riikide kokkulepe ei olnud piisavalt sügav. "Kõik mäletame, kui poolteist aastat tagasi varastas Lukašenka valimised ja kuidas selle eest karme sanktsioone lubati," meenutas Paet. "Tegelikult võttis see aega kolm kuud, sest oli riike, kes asusid välja pressima ja oma agendat ajama," lausus Reformierakonna nimekirjast valitud saadik.

Paet ütles, et reaalselt järgitavad sanktsioonid peavad saama mustvalgelt kirja. "Nii see aga ei ole, mistõttu on tõlgendamisruumi ja asju, mis on sanktsioonide alt väljas," sõnas ta.

Eurosaadik meenutas, et Valgevene sanktsioonidega venitas Küpros. "Eks neid riike, kellel on suured majandushuvid, on veel, näiteks Austria. Ma ei ütle, et nemad otseselt venitasid, aga riigid vaatavad alati, mida sanktsioonid neile endile kaasa toovad. Seda ettevaatlikumad on nad ise," lausus Paet.

Poliitiku sõnul on ta teinud selliste olukordade vältimise eesmärgil ettepaneku, et Euroopa Liit peaks muutma inimõiguste ja rahvusvahelise õiguse rikkumiste puhul otsustusmehhanismi. "Täna on vaja konsensust, mis tähendab, et protsess venib ja sanktsioonid on lahjad. See peaks käima enamushääletusega," lausus Paet.