Klingbeil rääkis eile intervjuus telekanali ZDF saatele „Berlin direkt” „rutiinsest kohtumisest”, kus osalevad erakonna, Bundestagi fraktsiooni ja valitsuse esindajad. Eeskätt on kõne all, kuidas hoida ära sõda keset Euroopat. Mingit avalikku teavitamist kohtumise tulemustest plaanis ei ole, vahendab DPA.
SPD juhitud liiduvalitsus on sattunud viimastel päevadel üha kasvava rahvusvahelise kriitika alla oma tegevuse(tuse) tõttu seoses Ukraina kriisiga. Saksamaale heidetakse ette, et ta ei avalda Venemaale piisavalt survet. SPD-lasest liidukantsler Olaf Scholz kõhkles pikka aega, enne kui asetas vastuolulise Nord Stream 2 gaasitoruprojekti lauale kui võimaliku sanktsiooniinstrumendi Venemaa sissetungi korral Ukrainasse.
Samal ajal on Scholz erinevalt teistest NATO partneritest selgelt keeldunud surmavate relvade saatmisest Ukrainale. Seda on kritiseerinud Ukraina, aga ka sellised riigid nagu Poola või Balti riigid. Ka USA-s on kahtluse alla seatud, kas Saksamaa on endiselt usaldusväärne partner.
„Ma ei tahaks, et me satuksime ähvarduste, tegude kaudu olukorda, milles võiks äkki võib-olla tahtmatult keset Euroopat tekkida sõjaolukord,” ütles Klingbeil täna hommikul telekanali ARD saates „Morgenmagazin”. „Me ütleme täiesti selgelt, et kõik võimalused on laual. Aga me ütleme selgelt ka seda, et praegu on jutt rahu organiseerimisest.”
Nädal tagasi toetas SPD juhatus kinnisel kohtumisel kantsler Scholzi liini. Erakonna liinist on end aga distantseerinud erakonna poliitikas pikalt tegevad olnud endine liidukantsler Gerhard Schröder ja endine välisminister Sigmar Gabriel. „Me võtame hea meelega nõuandeid vastu ja on ka täiesti okei, kui teised debatti sekkuvad. Aga need, kes erakonnas vastutust kannavad, räägivad selgelt ja ühel häälel,” ütles Klingbeil.
DPA märgib, et Eestist on tulnud Saksamaale nõudmisi Ukrainat aidata. „Me kutsume oma Saksa partnereid Ukrainat kuulama. Riik vajab enesekaitseks abi agressori vastu,” ütles peaminister Kaja Kallas ajalehele Bild. Eesti tahab anda Ukrainale üheksa haubitsat kunagistest Ida-Saksamaa varudest, aga nende kolmandale osapoolele üleandmiseks on vaja Saksamaa nõusolekut.
Müncheni julgolekukonverentsi tulevane eesistuja Christoph Heusgen kutsus Euroopa Liitu ja NATO-t kokku hoidma. „Ühtsus on tugev vahend Venemaale surve avaldamiseks. Putini meetod oli ja on endiselt püüd tekitada lõhesid: Euroopa ja USA vahel ja Euroopa Liidu sees. Seetõttu peavad NATO ja EL-i riigid kokku hoidma,” ütles Heusgen intervjuus Rheinische Postile ja Bonni General-Anzeigerile.
Heusgeni sõnul näitab diplomaatia esimesi edu märke. „Venemaalt tulevad veidi vähem agressiivsed toonid. Aga oht ei ole veel möödas,” ütles Heusgen. „See agressioon on suunatud ja see on tahtlik.”
