Esmaspäeval alanud Itaalia presidendivalimised on siiani olnud tulemusetud. Kuigi valimiskogu liikmed tegid otsuse valimisprotsessi kiirendada ja hoida kaks valimisvooru päevas, ei suuda Itaalia poliitikud leida kandidaati, kellel lasuks vajaminev häälteenamus valimiskogu liikmete seas.

Enim hääli - 382 - sai eilses viiendas voorus Maria Elisabetta Casellati, praegune parlamendi ülemkoja president ja endise Itaalia peaministri Silvio Berlusconi usaldusisik. 46 häält sai Itaalia praegune president Sergio Mattarella. Hääli said veel Itaalia peaminister Mario Draghi ning justiitsminister Marta Cartabia. Hääletamisest hoidusid 406 valijakogu liiget.

Küll aga jäi Casellatil kõvasti puudu, et saavutada häälteenamus 1009 liikmelises valimiskogus. Presidendiks saamiseks on tarvis kandidaadil koguda vähemalt 505 häält.

Kuues voor tõi valimistesse veelgi vähem selgust - kõige rohkem hääli kogus Mattarella, keda toetas 336 valijakogu liiget, hääletamisest hoidus 445 ja hääletussedeli jättis tühjaks 106 valijakogu liiget.

Erakondadest toetasid Casellati kandidatuuri Itaalia endise siseministri Matteo Salvini juhitav parempoolne Põhja Liiga ning Berlusconi juhitav paremtsentristlik Forza Italia.

Paremäärmusliku partei Itaalia Vennad juht Giorgia Meloni sõnul on Itaalia parlament otsustusvõimetu. Ta kutsus üles kehtestama presidendi otsevalimisi.

Järgmised kaks valimisvooru toimuvad täna.

Peale eilseid valimisvoore kohtusid Itaalia sotsiaaldemokraatide, Põhja Liiga ning Viie Tähe Liikumise juhid, et leida ühist kandidaati. Kohtumise järel viitas Matteo Salvini ajakirjanikele, et uueks presidendikandidaadiks seatakse üles "võimekas naine", kuid ei nimetanud ühtegi konkreetset nime. Ka Viie Tähe Liikumise juht Giuseppe Conte sõnas, et presidendiks võiks saada naine, vahendab dpa international.

Täna hommikul toimuma pidanud parempoolsete ja tsentristlike erakondade kohtumisele jätsid Viie Tähe Liikumise esindajad aga tulemata ning Forza Italia sõnas, et oma tavapäraste poliitiliste partneritega tänastel hääletustel koostööd tegema ei hakka, vahendab Reuters.

Itaalia presidendivalimiste esimene voor toimus 24. jaanuaril, mil salajasel hääletusel tegid oma valiku Itaalia parlamendi ülemkoja 321 senaatorit, alamkoja 630 esindajat ning 58 piirkondlike omavalitsuste esindajat. Esimeses kolmes voorus oli kandidaadil valimiste võitmiseks tarvis saada vähemalt 2/3 häältest ehk 673 häält. Alates neljandast voorust on võitmiseks vajalik absoluutne häälteenamus ehk vähemalt 505 häält.

Praguse presidendi Sergio Mattarella ametiaeg lõppeb ametlikult 3. veebruaril. Seni on selgusetu, mis juhtub, kui selleks kuupäevaks ei suudeta valida uut riigipead. Üks võimalus on, et ametiaega pikendatakse uue presidendi leidmiseni. Teise võimalusena nähakse, et kuni uue riigipeavalimiseni asub presidendi kohuseid täitma Itaalia parlamendi ülemkoja president, kelleks on ka praegustel valimistel kandideeriv Maria Elisabetta Casellati.

Itaalia presidendi ametiaeg kestab seitse aastat.