„Terved suhted saavad alguse teadlikest vanematest. Väga palju loeb, kuidas vanemad oma lapsesse suhtuvad ning mida laps kodust kaasa saab. Kas tal näiteks on lubatud üldse oma tundeid välja näidata,“ kommenteerib Kätlin. Nii Märt kui ka Kätlin näevad oma töös tihti noori, kes ei oska või julge oma tundeid väljendada. Üks põhjus võib olla selles, et noored on oma vanematele äärmiselt lojaalsed. „Nad näevad, et vanematel on niigi palju muresid ega taha neid oma tunnetega tülitada,“ selgitab Kätlin.

Siiski, saab lapse käitumisest päris palju välja lugeda. „Kui lapsel on oma tundeid sõnas raske väljendada, siis ta tavaliselt käitub need välja,“ ütleb Märt ning lisab, et vanematena on meil võimalik märgata, mida meie laps tunneb.

Näiteks võib olukorrast, kus teismeline lööb pauguga oma toa ukse kinni ega taha, et keegi sinna siseneks, väga palju välja lugeda. „Me võime seal näha viha ja trotsi, aga viha ei ole kunagi primaarne tunne. See on jäämäe veepealne osa,“ ütleb Märt ning loetleb, et sellise käitumise taga võivad veel peituda näiteks pettumus, lootusetus ja kurbus.

Kuidas siis sellises olukorras käituda, kuidas lahendada erinevaid konfliktsituatsioone ning tulla võitjana välja põlvkondadevahelistest kääridest, kuula juba podcast’ist:

1x
00:00

Lasteabist lähemalt loe SIIT!

Jaga
Kommentaarid