Üks võimalus õpilaste ettevõtluspädevuste arendamiseks on luua eraldi majandusele ja ettevõtlikkusele keskendunud õppesuund – täpselt nii Viljandi Gümnaasiumis tehtud ongi. „Meie majandus-ettevõtlussuuna õpilased läbivad programmi, kus nad saavad süvendatud teadmisi nii ettevõtluse alustest, finantskirjaoskusest, turundusest kui ka raamatupidamisest. Teisel õppeaastal läbivad õpilased Junior Achievement õpilasfirmade programmi – oma firma loomine on üks väljund, kuidas kõiki neid teoreetilisi teadmisi praktikas rakendada. Lisaks osalevad ettevõtluse suuna õpilased ettevõtlusfestivalidel ja -laatadel. Teoreetilist õpet täiendavad ka kohtumised ettevõtjatega ja õppekäigud ettevõtetesse,“ kirjeldas Salumäe.

Ettevõtlik õpe on aga lisaks majanduse ja ettevõtluse suunale ka kõigi teiste gümnaasiumi õppesuundade osa. „Kokku on meil kuus erinevat õppesuunda, kus ettevõtlikku õpet rakendame. Näiteks võõrkeelte suuna osaks on giidinduse õpe, mille raames noored suviti Viljandis giidi ülesandeid täitmas käivad. Sotsiaalsuuna õppekava on aga põimitud kolmanda sektori tööga ja seal on õpilased osa võtnud kogukonnapraktika kursusest, mille raames õpilased mõne vabaühenduste töös osalevad. Igal õppesuunal on oma praktilised väljundid, mis õpilastes ettevõtliku hoiaku kujunemist toetavad,“ rääkis direktor.

Lisaks pakub kool õpilastele ka hulgaliselt valikaineid – õpilased saavad end proovile panna erinevates valdkondades alates sulgpallist kuni programmeerimiseni. „Aastaid oleme vedanud ka teadusteatrite festivali. Teadusteater pakub õpilastele viisi, kuidas teoorias omandatud teadmisi loominguliselt ja mänguliselt kõigi ette tuua. Ka õpilasesinduse ja sündmuste korraldamise puhul peame oluliseks, et need arendaks õpilaste praktilisi oskusi ja mõtteviisi, et nad ise suudavad asju ellu viia,“ kommenteeris Salumäe.

Ettevõtlik õpe võimaldab katsetada ja leida üles enda tugevused

Kuidas aga motiveerida õpilasi, kes pole koolitööst huvitatud? „Üheks oluliseks põhjuseks, miks mõni õpilane koolitööst huvitatud ei ole, võibki olla see, et ta pole koolis enda jaoks midagi piisavalt köitvat avastanud. Just seetõttu pakumegi oma koolis nii suurt hulka valikaineid – et noor saaks avastada midagi uut, leida üles enda huvid, tugevused ja tulevikupotentsiaali. Tahame pakkuda noortele võimalust katsetada ja teha esimesi samme valdkondades, mis neile meeldivad ja huvi pakuvad,“ selgitas Salumäe.

„Lisaks mõtleme sellele, kuidas koolis ainete väliselt hästi aega veeta. Kui kool pakub positiivset emotsiooni ja meeldivat keskkonda, siis see on oluline panus noore vaimse tervise hoidmisesse. Noore heaolu on ju eelduseks, et ta järjepidevalt oma eesmärkide poole suudaks liikuda,“ lisas direktor.

Salumäe sõnul tahavad nad koolist välja saata noori, kel on igakülgsed vahendid, oskused ja teadmised, mis aitaks neil end teostada. „Eri asjade katsetamine annab noorele julguse proovida. Kui inimene on julge, siis suudab ta ka raskustega hakkama saada. Ta teab, et kõik ei pruugi kohe esimesel korral õnnestuda, kuid see ei takista teda proovimast. Me võime olla tugevad ainetundjad ja head suhtlejad, aga kui me ei oma ettevõtlikku hoiakut, ei pruugi meie ideed kunagi realiseeruda. Ettevõtlusõpe on andnud meie koolile palju toredaid õpilasi ja suur rõõm on kõrvalt näha, kuidas nad oma ideid ellu viivad,“ ütles Salumäe.

Ettevõtlus- ja karjääriõppe programm Edu ja Tegu toetab koole ettevõtlus- ja karjääriõppe rakendamisel, samuti Junior Achievement Eesti õpilasfirmade ja Ettevõtliku Kooli haridusprogrammiga liitumisel. Edu ja Tegu programmi viib Euroopa Sotsiaalfondi toel ellu Haridus- ja Noorteamet.

Vaata lähemalt www.ettevõtlusõpe.ee.

Jaga
Kommentaarid