Rektorid keelduvad riigiga lepingu sõlmimisest. Soovitakse rahastuse tõusu 15 protsenti aasta kohta

Haridus- ja teadusminister Liina Kersna ütles täna valitsuse pressikonverentsil, et ülikoolide rektorid on käinud välja ettepaneku, et kõrghariduse rahastamine suureneks igal aastal 15 protsenti.

Kersna ütles, et rektorid pakkusid välja, et kõrghariduse rahastamine tõuseks järgmisel aastal 24,5 miljoni euroni. Rektorid keelduvad praegu halduslepingutele alla kirjutamast, kui kõrgharidus ei saa lisarahastust.

"Mina olen muidugi rektorite poolt pandud parajasse kahvlisse," ütles Kersna. Seda ministri sõnul seetõttu, et halduslepingud tuleks allkirjastada aasta esimeses kvartalis, kuid riigi eelarve strateegia arutelud algavad alles augustis. Samas ei saa ülikoolid tegutseda, kui halduslepingut allkirjastatud ei ole.

Kersnal on enda sõnul selles olukorras kaks varianti, kas teha seaduse järgi minimaalsed halduslepingud, mis oleks kolmeks aastaks, või teha tingimuslikud halduslepingud.

"Vastavalt sellele, milliseid otsuseid me oleme võimelised valitsuses vastu võtma, siis saab rakendada vastavalt variante," ütles Kersna.

Tartu ülikooli rektori Toomas Asseri sõnul tähendaks kõrgkoolide soovitud rahastuse kasv järgmise nelja aasta jooksul senise rahastuse languse süvenemise vältimist. "Rahastus jääks endiselt ühe protsendi juurde SKT-st, mitte ei suureneks," ütles Asser.

Rektor selgitas, mis juhtub siis, kui halduslepingu sõlmimises kokkuleppele ei jõuta. Esitaks saavad rahastuse baasosa ehk 80 protsenti kõrgkoolid ka ilma halduslepinguta kätte. 17 protsenti tuleb hiljem tulemusosana järele juhul, kõrgkoolid suudavad oma tegevuse plaanitud mahus säilitada. Ülejäänud 3 protsenti tuleneb otseselt halduslepingust ning jääks selle sõlmimata jätmisel saamata.

Asser: "Küsimus on suhtumises: millist kõrgharidust meil vaja on?" Rektor lisas: "Kui me ei suuda kokku leppida, siis senises mahus kõrgharidust me pakkuda ei suuda."

Ka teiste kõrgkoolide rektorid on täna meedias sarnaseid seisukohti väljendanud.