Täna kell 12 leidis Tallinnas Pelguranna tänaval aset pidulik tseremoonia, mille raames asetas Tallinna linnapea Mihhail Kõlvart ehitatavale Püha Jüri Kabelile nurgakivi. Tegemist on mälestusehitisega, mis paikneb Eesti Vabariigi iseseisvusele kaasa aidanud loodearmeelastele pühendatud memoriaalalal.

Meer Kõlvart peab Nõukogude Liidu poolt 1946. aastal hävitatud kabeli taastamist ajaloolise mälu kontekstis vägagi vajalikuks.

"On igati sümboolne, et üritus toimub nädal enne Tartu rahu aastapäeva," märkis ta Delfile. "Loodan, et mäletame seda, et loodearmeel oli väga suur panus Vabadussõjas. Ja ka Tartu rahu tingimustes - mida oleme saavutanud, võime ka nii öelda, saavutasime paljuski tänu loodearmeele."

Kõlvart toonitas, et loodeaarmeelaste traagilist saatust poleks õige unustada. "Mulle tundub, et see on selline ajalooline mälu, mis võiks ühiskonda konsolideerida, tuua inimesi kokku," ütles linnapea.

Vaata videost lähemalt, kuivõrd oluliseks peavad seda memoriaali kohalikud elanikud.

Fotogalerii sündmusest:

Pool miljonit eurot

Püha Jüri kabel rajati 1936. aastal Kopli kalmistul asuvale Loodearmee kalmistule arhitekt Aleksandr Vladovski projekti järgi. Kabel oli pühendatud Vabadussõjast Eesti poolel osa võtnud Loodearmee üksusele.

Uus Püha Jüri kabel rajatakse võimalikult sarnaselt algsele hoonele. Kabeli projekteeris AB Ansambel OÜ, taastamistööd teeb Enska ehitus OÜ / Enska OÜ ning omanikujärelevalvet teostab P.P. Ehitusjärelevalve OÜ. Ehitustööde maksumus 530 000 eurot ja tööde lepinguline lõpptähtaeg on august 2022.

Ajaloolisest taustast
Ajaloolaste hinnangul mängis Tartu rahu sõlmimisel eestlaste jaoks olulist rolli just nimelt loodearmee (valgekaartlasete) jõuõlg.


Kes loodearmeelased täpsemalt olid?


Venemaa kodusõja raames (kus olid suures joones vastakuti bolševike Nõukogude võim ja tsaarikorda pooldanud valgekaartlased) kujunes 1919. aastal välja Loode-Venemaal võitlev põhjaarmee, mis nimetati peagi ümber loodearmeeks.


Loodearmeelased - kes võitlesid küll eelkõige punaarmeelaste vastu, mitte Eesti iseseisvuse eest (oli tol momendil käimas ju ka Eesti Vabadussõda) - andsid ajaloolaste hinnangul eestlastele läbirääkimistel venelastega märkimisväärse jõupositsiooni. Seda just nimelt Tartu rahu kontekstis aastal 1920, mil pandi paika Eesti idapiir ja tunnustati Nõukogude Venemaa poolt ka meie riigi iseseisvust.


Siinsed loodearmeelased lootsid peale Eesti Vabadussõja arenguid suunduda sõdima Nõukogude Venemaaga teistele rinnetele, kuid paljudel ei õnnestunud seda erinevate põhjuste tõttu teha. Suur hulk loodearmeelasi jäi ühes oma perekondadega Eestisse, kus tabas nende kogukonda tüüfuseepideemia. Mitmed tuhanded surid, neist 700 maeti Tallinnasse - tänasele Pelguranna tänavale. 

Aastal 1936 rajati loodearmeelaste kalmistule Püha Jüri Kabel, mis hävitati kümnendi võrra hiljem Nõukogude võimu poolt. Memoriaalalale rajati elektrijaam. 
Loe hiljem
Jaga
Kommentaarid