VIDEO | USA asevälisminister Kaljulaidile: Eesti julgus Ukrainale rakette tarnida väärib tunnustust

Täna kell 16 peavad virtuaalse kohtumise Eesti endine president Kersti Kaljulaid ja USA asevälisminister Wendy Sherman.

Vestluse korraldajaks on Ukraina välispoliitiline platvorm Jalta Euroopa Strateegia (YES). Novembrist kuulub Kaljulaid YES-i nõukogusse.

Asevälisminister Sherman on olnud USA peamiseid esindajaid tänavu Venemaaga peetud kõnelustel. 9. jaanuaril kohtus ta Genfis Vene asevälisminister Sergei Rjabkovi ja asekaitseminister Aleksandr Fomini juhitud delegatsiooniga.

Sherman kordas sissejuhatuseks juba tuttavaid seisukohti: Ukraina ega NATO ei ähvarda Venemaad, kogu praegune kriis on Venemaa tekitatud ja USA jätkab Ukraina toetamist nii majanduslikult, diplomaatiliselt kui relvastusega. Ühtegi Ukrainat, Euroopat või NATO liitlasi puudutavat otsust ei tee USA ilma nende partnerite teadmise ja heakskiiduta, rõhutas Sherman.

Asevälisminister tõi esile Eesti, Läti ja Leedu hiljutise otsuse toetada Ukraina kaitseväge USA-st ostetud rakettidega. „Eriti tahaksin tunnustada meie Balti liitlaste julget otsust need kaitserelvad omaenda varude arvelt Ukrainale kättesaadavaks teha,” kinnitas Sherman. „Me kõik loodame, et Ukrainal ei lähe vaja neid relvi kasutada, aga kui asi nii kaugele peaks minema, on Ukraina tänu sellele abile võimeline end paremini kaitsma Vene edasise agressiooni eest."

Kaljulaid küsis Shermani arvamust, mida peaks Euroopa ja NATO riigid Ukraina toetuseks suuremas plaanis veel tegema. Sherman vastas diplomaatiliselt, et Euroopa on seni üles näidanud fantastilist solidaarsust ja üksmeelt ning samas vaimus tuleks ka jätkata. Seda üksmeelt oli tema sõnul tajuda nii Vene-NATO nõukogus toimunud kõnelustel kui OSCE raames toimunud kohtumisel. Samuti peab Sherman oluliseks Ukrainale antava toetuse jätkumist ja sanktsioonide ettevalmistamist Venemaa edasise agressiooni korral.

Kaljulaid üritas Shermanilt saada kommentaari, kas sanktsioonid võiksid käiku minna ka siis, kui Venemaa kasutab tavarelvastuse asemel Ukraina vastu hoopis energiarelva ehk gaasitarnete peatamist. Kindlat vastust Sherman ei andnud, kuid märkis, et USA peab Euroopa liitlastega energiajulgeoleku teemal praegu intensiivselt aru. „Me mõtleme palju riskidest Euroopale, aga peaksime mõtlema ka riskidest Venemaale,” ütles Sherman. „Neil on vaja energiat müüa oma majanduse käigushoidmiseks. Nii et siin valitseb vastastikune sõltuvus.”

Kaljulaid kiitis USA asevälisministrit, kuna too pole unustanud, et sõda Ukraina vastu käib alates 2014. aastast. „Olen ise kaks korda helikopteriga Hersoni ja Ida-Ukraina kontaktjoone kohal lennanud ja oma silmaga näinud, kui kurvad on selle sõja mõjud Ukrainale,” rääkis Kaljulaid. „Inimesed on hukkunud igal aastal, samal ajal kui meie pole eriti Ukrainas toimuvale mõelnud. Arvan, et see oli viga. Loodan, et isegi kui me jälle saame Venemaa läbirääkimiste laua taha, siis me ei unusta seda, mis Ukrainas kogu selle aja jooksul toimunud on. Aga tundub, et midagi oleme me valesti teinud, sest Venemaa arvab siiani, et sõja jätkamine ei lähe midagi maksma.”

Kaljulaid osutas, et nii Ukrainas kui mujal Euroopas tunnevad paljud hirmu avalike või salajaste kokkulepete pärast, mida Venemaaga NATO laienemise peatamiseks võidakse sõlmida. Sherman kinnitas, et NATO laienemist ei välistata. „NATO on väljendanud toetust Ukraina soovile liikmeks saada,” ütles ta. „Siin on oma protsess ja nõuded, Ukraina töötab selle nimel, et näidata oma valmisolekut liitumiskava saamiseks. Sellesse punkti pole me veel jõudnud.”