Horvaatia president: Vene-Ukraina sõjalise eskalatsiooni puhul tõmban sõdurid Poola-Leedu piirikaitsemissioonilt tagasi
(248)
Küsimusele, kas Horvaatia võib saata Ukrainasse sõdureid, vastas Milanović, et ta mitte ainult keeldub neid sinna saatmast, vaid kutsub kõik oma sõdurid viimseni välismissioonidelt tagasi, vahendab Horvaatia ringhääling HRT.
Meedia spekulatsioonide järgi võiks Horvaatia sõja korral anda NATO-le 1000–1500 sõdurit.
„Mina olen Horvaatia sõjaväe ülemjuhataja ja ma näen avaldusi, mille järgi NATO, mitte mingi muu riik ega USA, suurendab oma kohalolekut ja saadab luurelaevu. Meil ei ole sellega mingit pistmist ega hakka olema, ma garanteerin seda. Horvaatia mitte ainult et ei saada, vaid toob eskalatsiooni korral kõik viimse Horvaatia sõdurini välismaalt tagasi. Viimseni! Ja see pole kuidagi seotud ei Ukraina, Venemaaga, see on seotud Ameerika sisepoliitika dünaamikaga. [...] Aga rahvusvahelise julgeoleku suhetes ja küsimustes näen ma ainult järjekindlusetust ja sisuliselt ohtlikku käitumist. Ohtlikku käitumist! Need sündmused toimuvad Moskva, Venemaa pealinna eeskojas ning lahendus, mis võtab arvesse Venemaa julgeolekuhuvid, tuleb leida ja leitakse,” üles Milanović.
Milanovići sõnul on olemas võimalused Ukraina säilitamiseks tervikliku riigina, vähemalt 99%, ja aidata teda majanduslikult.
„Me oleme kokku puutunud tõsise kriisiga. [...] Aga mis puutub Horvaatia sõjaväge, siis ei midagi niisugust, Horvaatia ei hakka selles osalema ja Plenković (Horvaatia peaminister Andrej Plenković – toim) võib ähvardada Venemaad, palju tahab. Horvaatia peab sellest eemale hoidma nagu tulekahjust, ta ei hakka tuletõrjuja olema.”
Horvaatia armee osaleb NATO missioonil "Enhanced Forward Presence" (eFP) Leedus ja Poolas Venemaa piiril. Horvaatia on NATO liige olnud aastast 2009.
Milanović pole otsustaja
Kaitseminister Kalle Laaneti (Reformierakond) sõnul võivad sellised otsused kaudselt kahjustada NATO liikemeid.
"NATO aruteludes ei ole ükski riik midagi sellist väljendanud ning seisukohad on ühtsed. Iga suveräänse riigi juhil on õigus väljendada oma arvamust, kuid iga selline sõnum on kindlasti vesi Venemaa veskile. Kaudselt kahjustavad sellised väljaütlemised kõigi NATO liikmete julgeolekut," ütles Laanet.
Laanet rõhutas president Milanovići öeldu taustal, et selliste otsuste puhul on oluline kaal Horvaatia täidesaatval võimul ja parlamendil.
Sama asjaolu rõhutas ka endine Eesti kaitseväe ülemjuhataja ja praegune europarlamendisaadik Riho Terras (Isamaa), kes märkis Delfile, et Milanović ei ole selles küsimuses oma riigis kindlasti ainuotsustaja.
"Otsustab valitsus, peaminister, täidesaatev võim," märkis Terras, kelle sõnul on igal riigil muidugi võimalus teha nii, kuis hing ihaldab. Kuna Ukraina ei kuulu NATO-sse, ei rakendu sealse sõjalise eskalatsiooni puhul alliansis ka vastavaid punkte, mis kohustaks NATO liikmeid panustama sõjaliselt tolle riigi kaitsesse.
Küll aga peab Terras Milanovići öeldut pauguks Horvaatia usaldusväärsusele.
"Retoorika, mida ta kasutab, on väga halb ja sellel on väga halb ajastus," sõnas Terras. "Horvaatia kahjustab iseenda mainet ja osalust NATO-s, kui ajab sedasi oma asju."
