USA pani Ida-Euroopasse saatmiseks valmis kuni 8500 sõdurit, Bidenil oli eurooplastega videokohtumisel täielik üksmeel

Kuni 8500 USA sõdurit on pandud kõrgendatud valmisolekusse võimalikuks Ida-Euroopasse saatmiseks, teatas Pentagoni pressiesindaja John Kirby eile.

USA kaitseminister Lloyd Austin andis ümberpaigutamiseks valmistumise käsu president Joe Bideni korraldusel, vahendab CNN.

Kirby ütles, et põhiosa kõrgendatud valmisolekusse pandud USA sõduritest on mõeldud tugevdama NATO kiirreageerimisjõude, aga lisas, et nad peavad valmis olema ka igasugusteks muudeks võimalusteks.

Kohaliku aja järgi eile pärastlõunaks ei olnud USA-s tehtud mingit lõplikku otsust vägede saatmiseks, teatas Kirby.

„Ühendriigid on astunud samme oma jõudude valmisoleku tõstmiseks kodus ja välismaal, nii et nad on valmis reageerima tervele reale võimalustele, sealhulgas toetama NATO reageerimisjõude, kui need aktiveeritakse,” ütles Kirby. Ta märkis, et NATO reageerimisjõud koosnevad umbes 40 000 sõdurist erinevatest riikidest.

Varem eile teatas CNN mitmetele USA ametnikele viidates, et Bideni administratsioon on lõpetamas konkreetsete sõjaväeüksuste väljavalimist Ida-Euroopasse saatmiseks.

Biden arutas võimalusi USA sõdurite arvu suurendamiseks Balti riikides ja Ida-Euroopas sõjaväejuhtidega laupäeval Camp Davidis, teatas üks kõrgetasemeline ametnik.

Eesmärk oleks tugevdada heidutust ja julgustada liitlasi. USA lahinguüksuste Ukrainasse saatmisest ei ole juttu olnud ja Kirby sõnul ei ole USA-l Ukrainas ka sõjalisi nõuandjaid.

Kirby ei öelnud, kuhu USA sõdurid paigutataks, aga teatas, et USA on idatiiva liitlastele selgelt öelnud, et on valmis nende võimekusi tugevdama, kui nad seda vajavad.

„Juhul kui NATO aktiveerib reageerimisjõud või kui julgolekukeskkond halveneb, on Ühendriigid valmis saatma kiiresti brigaadi lahingumeeskondi, logistika-, meditsiini-, lennuväe-, luure-, vaatlus-, transpordi- ja muid lisavõimekusi Euroopasse,” ütles Kirby.

USA president Joe Biden vestles USA idaranniku aja järgi eile pärastlõunal turvatud videoühenduse kaudu Euroopa riigijuhtidega, mis oli Valge Maja teatel osa administratsiooni konsultatsioonidest ja koordineerimisest Euroopa liitlastega vastuseks Venemaa vägede koondamisele.

Biden ütles ajakirjanikele, et eurooplastega valitses täielik üksmeel. „Mul oli väga-väga-väga hea kohtumine,” kiitis Biden.

Valge Maja teatel arutati „ettevalmistusi massiivsete tagajärgede ja ränga majandusliku hinna tekitamiseks Venemaale sellise tegevuse eest ning julgeoleku tugevdamiseks NATO idatiival”.

NATO peasekretär Jens Stoltenberg teatas pärast USA, Prantsusmaa, Saksamaa, Itaalia, Poola, Suurbritannia ja Euroopa Liidu kohtumist, et „me oleme ühel meelel, et Venemaa igasugusel edasisel agressioonil Ukraina vastu on ränk hind”.

Biden ja tema riikliku julgeoleku meeskond on lihvinud sõjalisi plaane kõigi stsenaariumide puhuks, sealhulgas vägede Ida-Euroopasse saatmiseks enne Venemaa potentsiaalset sissetungi Ukrainasse, teatas Valge Maja eile.

Valge Maja pressisekretär Jen Psaki ütles, et otsus suurendada USA vägesid võib tulla enne, kui Vene väed üle Ukraina piiri liiguvad, aga see ei kujutas endast Psaki sõnul muutust Bideni mõtteviisis.

„Me ei ole kunagi välistanud võimalust anda täiendavat toetust enne sissetungi. Need arutelud on pidevalt käinud,” ütles Psaki.

Eelmisel nädalal ütles Biden pressikonverentsil, et „me kavatseme tegelikkuses vägede kohalolekut Poolas, Rumeenias ja nii edasi suurendada, kui ta tegelikkuses liigub”.

Psaki ütles aga, et Biden ei ole kunagi välistanud USA lisavägede kohale saatmist enne sissetungi.