Koroonakriisi aegu on terviseamet viinud oma tegevusi ellu kolme erineva juhi taktikepi all. Kaks neist on olnud vägesid juhatamas ametlike peadirektoritena. Üks neist aga ajutise kohusetäitjana. Kuivõrd ajutiseks aga kohusetäitja rolli pidada saab, kui tolle tööstaaž kriisisituatsioonis on kujunenud pikemaks kui ühel peadirektoril enesel?

Merike Jürilo

Kuigi Merike Jürilo asus terviseametit juhtima juba aastal 2017, on siinses artiklis kuupäevade lugemisel võetud arvesse vaid COVID-19 pandeemia ajajärku. Eesti kontekstis võib selle alguspunktiks nimetada 2020. aasta 27. veebruari, mil tuvastati meie riigi pinnal esimene COVID-nakatunu.

Sama aasta juunikuu keskel avalikustati aga teadaanne, et Merike Jürilo on sotsiaalministri soovil peadirektori ametist tagasi astumas. Viimaseks tööpäevaks sai kokkulepitu kohaselt 1. juuli, 2020.

Sellisest vaatevinklist lähtuvalt kujuneks Jürilo tööstaaži pikkuseks terviseameti juhina pandeemia aegu 126 päeva.

Jürilo lahkumise põhjuseid avalikkuses täpsemalt ei lahatud. Ta märkis toona, et ei teagi täpselt, milline pind või palk tal võimuladviku arvates silmas täpsemalt oli.

Üllar Lanno

Mitmekuine võimuvaakum terviseametis lõppes 1. oktoobril, mil peadirektori ametipostile asus samal aastal Üllar Lanno. Pea aasta hiljem viis külmlao kobarkäkk aga Lanno ametist. Tema ametiaeg vältas 2021. aasta 20. septembrini.

Kokku oli Lanno Terviseamet juht 355 päeva.

Kuigi vigade ahel ulatus soojenenud vaktsiinilao puhul mitmete aastate taha, võttis Lanno juhtunu eest kuid hiljem poliitilise vastutuse.

Mari-Anne Härma

Mari-Anne Härma on terviseameti peadirektori kohusetäitjana ametkonda juhtinud kahel erineval perioodil.

Esimest korda võttis Härma asutuse ohjad kätte peadirektori Merike Jürilo lahkumise järel. Tema esimese juhiperioodi pikkuseks (02.07.2020–30.09.2020) kujunes 91 päeva.

Teisel korral asus Härma terviseametit juhtima peadirektor Üllar Lanno lahkumise järel. Periood algas möödunud aasta 21. septembrist ning kestab tänaseni välja. 2022. aasta 25. jaanuari seisuga on Härma olnud (alates Lanno lahkumisest) juhtpositsioonil 127 päeva.

Kahe perioodi peale kokku on Härma terviseametit käimas hoidnud 218 päeva.

Mari-Anne Härma on olnud pandeemia aegu pildis kauem kui kumbki peadirektori ametit kandnud isikutest. Seda küll erinevates rollides.

Uus lootus

Üllar Lanno lahkumise järel kuulutati terviseametis välja konkurss peadirektori kohale. Terviseameti juhi asetäitja Mari-Anne Härma teatas, et tema sellele tööpostile kandideerida ei kavatse.

Konkurss läks lukku keset detsembrit. Sobivat kandidaati kuue isiku seast ei leitud.

Kuu võrra hiljem - täna, 25. jaanuaril - kuulutas riigisekretär taaskord välja avaliku konkursi terviseameti peadirektori kohale. Dokumendid palutakse esitada kõige hilisemalt 21. veebruaril.

Uue direktori leidmiseni juhib ametit peadirektori kohusetäitja Mari-Anne Härma.

Abi personaliettevõttest

Töö- ja terviseminister Tanel Kiik märkis, et tema arvates oleks Härma tugev kandidaat peadirektori kohale, kuid arvab, et peadirektori kohale leitakse siiski pädev kandidaat, kui Härma ise seda kohta ei soovi. "Mina sooviksin näha tugevat, pädevat, koostööaldis juhti. Neile kriteeriumitele vastavaid inimesi kindlasti leidub," märkis Kiik.

Kiige sõnul oli eelmises peadirektori otsingu voorus kandidaatidel liigselt puudusi. "Erinevate intervjuude ja vooruse käigus otsustati, et on mõistlikum konkurss läbikukkunuks kuulutada," ütles Kiik.

Seekord on aga kõrvale appi võetud ka personaliettevõte, mille abil loodetakse Kiige sõnul jõuda õige kandidaadini. "Lootus uus peadirektor leida on kõrge, sest me oleme lähenenud põhjalikumalt," rääkis Kiik personaliettevõtte kaasamisest. Kiige sõnul on juba ka teada mõni potentsiaalne kandidaat, kuid soovib nimed veel jätta avalikustamata.

Jaga
Kommentaarid