Kuidas perearstidel praegu läheb? Mainisite reedel, et perearstide seas läbi viidud uuringust selgus, et ligi pooled perearstid ei saa hästi hakkama, 2/3 on stressi äärel.

Jaa, see on tõsi. Me alles lõpetasime nädal tagasi uuringu perearstide hulgas. Vastas päris paju perearste – ligi 400 – erinevatest perearstikeskustest, nii suurematest kui väiksemates. Enamik vastaski, et koroonaga seoses on suurenenud nende töökoormus. Ligi 100 protsenti ütles, et telefonikõnede hulk on meeletult suurenenud. Umbes 80 protsenti ütles, et suurenenud on e-mailide hulk. Pooled vastasid, et suurenenud on ka perearstikeskustes toimuvate vastuvõttude arv.

1x

On ka neid, kes ei pääse suure koormuse tõttu vastuvõtule, mõned ka ei julge tulla oma tervisemuredega, sest nad tunnevad, et koormavad juba koormavad perearstiabisüsteemi üle.

Umbes 60 protsenti (uuringule vastanutest – M.E) ütles, et töökoormus on väga palju suurenenud, aga nad saavad hakkama. Üle kolmandiku vastas ka, et nad ikkagi kurnatud ja ei jaksa tegelikult seda tööd teha. Nii et selline see seis paraku on.

Millist abi inimesed perearstidelt otsivad? Kas tõesti helistavad sellepärast, et uurida, kuidas nohu ravida?

Päris palju koroonaga seotud tööd on meil administratiivne. Me peame suunama viirusnähtudega inimesi covid-testile ja selleks peame looma saatekirja. Selleks peavad nad aga meile kõigepealt helistama ja teavitama, et on haigeks jäänud. Kui oleme testile saatekirja teinud, siis me peame kontrollima ka nende covid-testi positiivsust, nendega ühendust võtma, neid informeerima. Päris paljud vajavad nõuandeid ka koduseks raviks. Siis me peame neile looma töövõimetuslehed, lähikontaktsetele karantiinilehed.

Üsna palju kulub ka tervishoiukorralduslikele küsimustele vastamiseks, millele ei pea tegelikult perearst või -õde vastama. Näiteks küsitakse arstide käest, kaua tuleb karantiinis olla, kus on testimispunkt, kuidas saatekirja saab, kuidas reisida saab, millal tekivad koroonatõendid pärast vaktsineerimist. Selliseid korralduslikke küsimusi on päris palju. Sekka siis ka kliinilised küsimused.

Mida sellest tööst saaks perearstide õlult ära võtta?

Meid ei ole vaja neis tegevustes, kus asja saaks lahendada automaatselt või kasutades meie infotehnoloogilisi tänapäevaseid võimalusi. Kasvõi needsamad covid-testi saatekirjad – need võiks olla automatiseeritud. Võiks olla küsimustik, kus patsient saab ära kirjeldada oma kaebused. Kui need viitavad võimalikule infektsioonile, siis saaks patsient automaatselt saatekirja testimisele. Vastus võiks tulla ka automaatselt koos käitumisjuhistega. Koroona esimesed haiguspäevad, eriti omikronil, on lihtsamad. Seega alguses piisab täiesti sellest, kui patsient saab kirjaliku juhendi, kuidas kodus toimetada. See aitaks meie töökoormust vähendada.

Kui kaugel me oleme sellest, et selline automatiseeritud lahendus päriselt tööle hakkaks?

Oleme ikkagi päris kaugel sellest, sest seda ei ole n-ö oma asjaks keegi võtnud. Meil on küll olemas ka Soome analoogi näitel prototüüp. Et sellest saaks töötav lahendus, on vaja seda infotehnoloogiliselt arendada. Lahenduse peaks sotsiaalministeerium tellima TEHIKult, aga praegusel hetkel tegeletakse sellega veel suhteliselt aeglaselt, kuigi meie leiame, et see võiks suuresti hõlbustada perearstide tööd. Soomes võeti selline lahendus kasutusele ja neil õnnestus üsna palju telefonikõnede koormust vähendada.

Edaspidi vähendatakse PCR-testimist, sest nõudlus on liiga suur. Kiirtestid võiks n-ö asja ära ajada. Samas hoiatas peaminister Kaja Kallas eelmisel nädalal, et kiirtestid võivad suurenenud nõudluse tõttu otsa saada. Kuidas need kaks tegurit võiks omavahel ühilduda?

See et kiirteste võtta kasutusele PCR-testide kõrval, on meil arutatud. Paljudes Euroopa riikides kiirteste ka ju kasutatakse. On käimas arutelu ka Euroopa Liidus, kas seda aktsepteerida covid-passis. Kiirtesti tulemust peaks kontrollima tervishoiutöötaja. See toob laua küsimuse, kes on see tervishoiutöötaja, kes valideerib testi tulemuse. Kui see on perearst, siis ma ei näe, et meie koormus väheneks, pigem suureneks.

Seega peaks tekitama koha, kus kiirteste valideeritakse. Taanis on kiirtestimise telgid, kus testivad tervishoiutöötajad. Patsiendid saavad tunni aja jooksul tulemuse telefoni ja seda tulemust on võimalik kasutada covid-passis.

Kas kiirtestid lõppevad otsa, seda ma ei oska kommenteerida.

Kas peaks olema nii, et kes saab kiirtestides positiivse tulemuse, peaks minema PCR-testile?

Kiirtestid on head, sest nad tuvastavad omikroni samaväärselt nagu deltatüve. Aga mõlema tüve puhul ei ole kiirtestid nii tundlikud kui PCR-testid, eriti asümptomaatiliste nakatunute puhul. PCR-test tuvastab viirusehulga palju väiksemates kogustes juba ära. Seega, kiirtest ei pruugi väga varases haiguse järgus viirust tuvastada, kuigi võib juba olla nakkusohtlik.

Kiirtestil võib olla valenegatiivseid tulemusi, mis peaks meid muretsema panema, sest epideemia on üsna kõrgjärgus. Ja kui neid valenegatiivseid tulemusi on palju, siis infektsioonikontroll ei ole nii hea. Väga kõrgete nakatumisnäitajate juures ma ei muretseks valepositiivsete tulemuste pärast. Seega ei peaks kiirtestiga saadud positiivseid tulemusi PCR-testiga üle valideerima juhul, kui meil võetakse vastu otsus, et seda aktsepteeritakse ka koroonapassis. Niikaua kuni koroonapassis seda kiirtesti tulemust ei aktsepteerita, nii kaua peab tõesti üle tegema.

Kuidas saab iga inimene perearstide koormust vähendada või seda mitte suurendada?

Ma arvan, et väga paljudel on väga oluline põhjus, miks nad perearstikeskusesse helistavad. Rääkisime administratiivsetest asjadest, mille tõttu inimesed peavad praegu helistama perearstikeskustesse. Kui need ära võtta, siis juba oluline hulk kontaktidest väheneb.

Inimesed saaksid läbi mõelda retseptide uuendamise vajaduse. Et nad ei helistaks viimasel hetkel, vaataks üle oma ravimite varud, et nad varuksid aega – me ei jõua kohe kõnedele ja meilidele vastata. Ja et korraga küsitaks ära kõik, mis on vaja küsida, mitte nii, et ühel päeval kaks ravimi retsepti, teisel päeval veel kaks juurde. On päris palju inimesi, kes ükshaaval küsivad.

Kui tegemist on sellise küsimusega, millele saab vastuse infoliinilt või terviseameti kodulehelt, siis uurida sealt. Meie poole võiks pöörduda puhtalt terviseküsimustega.

Loe hiljem
Jaga
Kommentaarid