Vägede arvu suurendataks Balti regioonis ja laiemalt Ida-Euroopas, kirjutasid CNN ja BBC. Tõenäoliselt otsustab Biden selle küsimuse alanud nädala alguses.

New York Timesi teatel tutvustasid Pentagoni ametnikud laupäeval Bidenile erinevaid võimalusi Venemaa tegevusele vastamiseks. Ühe võimalusena viidaks NATO Ida-Euroopa riikidesse 1000 kuni 5000 USA lisasõdurit koos võimalusega, et seda numbrit suurendatakse olukorra halvenemise korral kümnekordselt. Samuti on kaalumisel täiendavate sõjalaevade ja lennukite saatmine Ida-Euroopasse. Praegu teenib Poolas umbes 4500 USA sõdurit.

Kui Biden selle võimaluse kasuks otsustab, tuleksid osad lisasõdurid otse USA-st ja teised võetaks Lääne-Euroopas paiknevatest USA üksustest, lisasid ajalehega vestelnud ametnikud. Detaile allikad ei avaldanud, ent endiste ja praeguste kõrgete ohvitseride sõnul peaksid lisaväed hõlmama õhutõrje-, inseneri-, logistika- ja suurtükiväe üksuseid.

Ühtlasi evakueerib USA osa oma Ukraina saatkonna töötajaist ja nende perekonnad, samuti kutsus oma kodanikke üles kaaluma Ukrainast lahkumist. Ka on USA kodanikel soovitatud ameeriklaste võimaliku ahistamise tõttu vältida Venemaale reisimist.

Venemaa on viinud kümned tuhanded oma sõdurid Ukraina lähedale. Väed piiravad Ukrainat kolmest erinevast suunast.

Eesti on sõjalis-poliitilise riikide ühenduse NATO liige märtsist 2004. Kokku on NATOs 30 riiki. Juulis 2016 otsustasid NATO liitlased Varssavi tippkohtumisel suurendada oma kohalolekut Läänemere regioonis. Piirkonna julgeoleku kindlustamiseks ning heidutuse ja kollektiivkaitse tugevdamiseks paigutati Eestisse, Lätisse, Leetu ja Poolasse NATO lahingugrupid.

Eesti lahingugrupi nn raamriik on Ühendkuningriik ning panustajariigid on Prantsusmaa ja Taani. Läti lahingugrupi raamriik on Kanada, Leedul Saksamaa ja Poolal USA.

Loe hiljem
Jaga
Kommentaarid