USA ja Venemaa välisministrid Antony Blinken ja Sergei Lavrov kohtusid täna Genfis, mida võib näha järjekordse püüdena lahendada äärmiselt pingeliseks kujunenud julgeolekuolukorda siiski diplomaatiliselt.

Eesti peaminister Kaja Kallas andis Lavrovi pressikonverentsi järel intervjuu Briti uudistekanalile SkyNews, milles kommenteeris muu hulgas Venemaa välisministri äsja lõppenud sõnavõttu.

“See, mis Lavrov rääkis, oli karm sõnavõtt ning ühtlasi ka väga hea vene propaganda,” ütles peaminister Kaja Kallas.

Kallas täi näitena Lavrovi mainitud lubadused ja selle, kuidas lääs neid väidetavalt alati rikub. “Vaadates kõiki relvastuskontrolli leppeid, tuumaarsenali lepinguid või Budapesti memorandumit, siis on Venemaa see, kes ei täida enda poolt lubadustest. Alati on lihtne midagi vastase kohta väita ja teha sellest järeldus, et NATO ohustab Venemaad.”

Lisaks toonitas peaminister, et NATO on eelkõige kaitseorganisatsioon ning on loomulik, et allianss võtab seepärast kaitse- ja heidutushoiaku. “Võtame kasvõi Balti riigid. Eestis on 1,3 miljonit inimest, samas kui Venemaa rahvaarv on 144 miljonit. NATO-Venemaa piir moodustab vaid 6% Vene välispiirist, seega on tõesti väga keeruline öelda, et NATO oleks Venemaale ohuks,” ütles Kallas.

Peaminister kommenteeris ka Venemaa uusi mõjusfääride alaseid taotlusi. “Meil on väga valus kogemus ajast, kui maailm oli jaotatud kaheks. See on ka täna midagi, mida Venemaa soovib. Venemaa näeb võibolla, et on kaotamas kontrolli, samas kui need riigid soovivad jätkuvalt demokraatlikku režiimi, toimivaid süsteeme ja vabadust.”

Kõige olulisem on säilitada ühtsus

Kallas toonitas, et me ei peaks Vene propagandaga kaasa minema ning oluline on hoida senist joont, kus NATO liitlased on ühtsed ja näevad Venemaa taotlusi läbi. Ta rõhutas ka dialoogi tähtsust, isegi kui NATO mõistab, et Venemaa praegused nõudmised on ennekuulmatud ning selge püüdlus muuta Euroopa julgeoleku põhialuseid.

“Venemaa üks eesmärke on tekitada lõhesid, ent teine on kindlasti saada endale seeläbi ka midagi, mida neil varem ei olnud. Ma arvan, et see polnud juhus, et Lavrov tõi välja kokkulepete-teema ja süüdistas lääneriike oma lubaduste murdmises. Vähendada NATO sõjalisi õppusi ja sõlmida uued relvakontrollilepingud – see ongi see, mida nad soovivad. Nende eesmärgiks on taolised lepingud sõlmida, sest nad teavad, et lääne pool täidab oma lubadusi, samas kui Vene pool oma kokkulepetest kinni ei pea,” selgitas Kallas ning lisas, et peaksime kindlasti hoiduma sellisesse lõksu sattumise eest.

Küsimusele, kas Eesti muretseb ka enda julgeoleku pärast, vastas Kaja Kallas, et Eesti jälgib hargnevaid sündmuseid väga murelikult. “Me ei näe hetkel enda riigile või territooriumile otsest sõjalist ohtu, kuid me näeme selgelt, et Venemaa on käitumas üha agressiivsemalt. Kui nad Ukrainas sellega jätkavad, mõjutab see Euroopa tugevust ja julgeolekut tervikuna,” sõnas ta.

Loe hiljem
Jaga
Kommentaarid