Zemmour pälvis 2020. aasta septembris laialdaselt pahameelt, kui ütles telekanalis CNews, et lapsmigrandid on „vargad, mõrvarid, nad on vägistajad. See on kõik, mis nad on. Me peaksime nad tagasi saatma”.

Zemmour, kellel on raskusi vajaliku valitud ametiisikute toetuse saamisel, mis on nõutav aprillikuistel presidendivalimistel osalemiseks, ise kohtus kohal ei olnud. Samuti ei ilmunud ta kohtusse novembris.

Kohus trahvis Zemmouri 10 000 euroga, kusjuures saja päeva jooksul peab ta iga päev maksma sada eurot. Kui ta maksta ei suuda, ootab ees vangla.

Advokaat Olivier Pardo ütles, et kaebab otsuse, mida Zemmour nimetas „ideoloogiliseks ja rumalaks”, edasi. Pardo sõnul oli see sõnavabaduse ja demokraatliku debati vastane.

Zemmour on varem kaks korda vihakõnes süüdi mõistetud ja on ässitavate avalduste pärast sisserände ja islami teemal 16 korda uurimise all olnud.

Neljapäeval on oodata apellatsioonikohtu otsust inimsusevastaste kuritegude eitamise kohta. Zemmour väitis nimelt 2016. aastal, et Teise maailmasõja ajal Vichy marionettvalitsust juhtinud Philippe Pétain tegelikult päästis Prantsusmaa juudid.

Pärast meedias veedetud karjääri novembris presidendiks kandideerimisest teatanud Zemmour oli lühikest aega kõige rohkem kõneainet tekitanud presidendikandidaat, aga pärast seda on tema toetusnumbrid langenud. Eelmise nädala küsitluse järgi pakutakse talle esimeses voorus 13% suurust toetust ning allajäämist nii teisele paremäärmuslasele Marine Le Penile kui ka konservatiivile Valérie Pécresse’ile, kelle mõlema toetus oli 16%. Praegust presidenti Emmanuel Macroni toetas 25% küsitletutest.