Itaalia paremparteid toetavad skandaalse Silvio Berlusconi pürgimist presidendiks

Itaalia parempoolsed erakonnad soovivad riigi järgmise presidendina näha endist peaministrit ja meediamagnaadist ärimeest Silvio Berlusconit, kes 2013. aastal mõisteti süüdi maksupettuses. Nõnda otsustati Berlusconi villas peetud reedeõhtusel arupidamisel.

Itaalia paremtsentristlikud erakonnad on kokku leppinud, et nende ühiskandidaadiks kuu lõpus toimuvatel presidendivalimistel saab skandaalne ekspeaminister Silvio Berlusconi. Kokkulepe sündis reede õhtul parempoolsete erakondade juhtisikute vahel toimunud kohtumisel Berlusconi villas. Kohtumise järel antud ühisavalduses sõnati, et Berlusconil on "autoriteet ja kogemustepagas, mida riik väärib ja itaallased ootavad praegusel keerulisel ajal".

Toetust Berlusconile on avaldanud ka Euroopa Liidu konservatiivsete ja kristlik-demokraatlike parteide ühendus Euroopa Rahvapartei. "Euroopa Rahvapartei juhina toetan ma Berlusconi presidentuuri, kuna ta on näidanud, et temas on piisavalt teadlikkust selles ametis töötamiseks," sõnas sakslasest Rahvapartei esimees Manfred Weber, vahendab dpa international.

Itaalia juhtivad vasakpoolsed rahvasaadikud on Berlusconi potentsiaalset kandidatuuri kritiseerinud. Populistliku Viie Tähe Liikumise juht Giuseppe Conte nimetas Berlusconi kandidatuuri mõeldamatuks.
"Vabariigi presidendi isik peab peegeldama kõrget ning vaieldamatut moraalset profiili. Ma ei arva, et Berlusconi nendele tingimustele vastaks," sõnas Itaalia vasakpoolne poliitik Loredana de Petris laupäeval Twitteris.

Silvio Berlusconit on uuritud korduvalt nii korruptsioonisüüdistuste ja maksupettuse alusel kui prostitutsiooni ostmises alaealiselt. 2013. aastal mõisteti Berlusconi süüdi maksupettuses, võimu ära kasutamises ja alaealiselt seksi ostmises, kuid viimases mõistsid Itaalia appellatsioonikohus ja ülemkohus ta hiljem õigeks. Ülemkohus pööras ümber ka karistuse, millega Berlusconi oleks saanud eluagse keelu töötada riigiametites.

Presidendivalimiste esimene voor toimub 24. jaanuaril, mil salajasel hääletusel teevad oma valiku Itaalia parlamendi ülemkoja 321 senaatorit, alamkoja 630 esindajat ning 58 piirkondlike omavalitsuste esindajat. Esimeses kolmes voorus on kandidaadil valimiste võitmiseks tarvis saada vähemalt 2/3 häältest ehk 673 häält. Alates neljandast voorust on võitmiseks vajalik absoluutne häälteenamus ehk vähemalt 505 häält. Itaalia presidendi ametiaeg kestab seitse aastat.