„Me ei saa minevikku ümber kirjutada. Küll võime me koos proovida sellega leppida. See kehtib ka koloniaalmineviku kohta. Kuldne tõld sõidab taas alles siis, kui Holland selleks valmis on. Ja praegu see nii ei ole,” ütles kuningas Hollandi ringhäälingu NOS vahendusel.

„Ei ole mõtet juhtunut tänapäeva prillide läbi hukka mõista või diskvalifitseerida. Ajalooliste objektide ja sümbolite lihtsalt keelamine ei ole kindlasti lahendus. Selle asemel on vaja ühist jõupingutust, mis läheb sügavamale ja kestab kauem. Jõupingutust, mis meid ühendab, mitte ei lõhesta,” jätkas kuningas.

Kuldset tõlda (Gouden Koets) kasutati viimati 2015. aastal traditsioonilisel sõidul väikese printsi päeval (Prinsjesdag). Kuningas pöördub sel päeval troonikõnega parlamendi mõlema koja poole. Pärast enam kui viis aastat kestnud restaureerimist viidi kuldne tõld Amsterdami muuseumi, kus see seisab sisehoovis klaasist kastis. Restaureerimise ajal sõidutati Willem-Alexanderit 1826. aastast pärit klaastõllas.

Probleemiks on kuldse tõlla küljepaneel Auavaldus Kolooniatelt, mida paljud peavad tänapäeval rassistlikuks.

Juba enne tõlla restaureerimise algust 2015. aastal käis Hollandis ühiskondlik arutelu selle küljepaneeli üle, mis ülistab riigi koloniaalminevikku. Kriitikute sõnul ei tohiks tõlda sel põhjusel rohkem kasutada või tuleks see paneel välja vahetada.

Willem-Alexander otsustas, et kuldne tõld tuleb restaureerida algsel kujul osana kultuuripärandist.

Tõlla kinkis Amsterdami linn 1898. aastal kuninganna Wilhelminale tema kroonimise puhul. Alates 1903. aastast on seda kasutatud peamiselt väikese printsi päeval. Viimasel kahel aastal ei ole koroonaviiruse tõttu üldse mingit tõllasõitu toimunud.

Loe hiljem
Jaga
Kommentaarid