ERRi juhid tõdesid sel nädalal Delfile, et rahvusringhäälingu rahaline seis on jõudnud kriitilisse punkti, kus ei jää üle enam muud, kui hakata vaatajatele juba tuttavaks saanud programmi kärpima.

„Programmide jätkamisega endisel tasemel on ERRil puudu vähemalt kaks miljonit eurot,” nentis ERRi juhatuse esimees Erik Roose. „Oleme jõudnud punase jooneni, kust enam tagasi minna ei saa, ja selle ületamine tähendab ikkagi seda, et programmi tuleb kärpida,” tunnistas ERRi nõukogu esimees Rein Veidemann.

Minister Teriku sõnul ei ole rahvusringhäälingu kiratsevat seisu aga valitsuses arutatud.

"Me ei ole konkreetselt kabinetiistungil seda teemat arutanud, küll aga on mul järgmiseks nädalaks kavandatud kohtumine ERRi nõukogu esimehe Veidemanniga," märkis ta. "Ja kindlasti need teemad, mis on ka ajakirjanduses puudutatud, räägime omavahel läbi ja kui on vajadus, siis loomulikult viime need arutelud ka valitsuse tasandile."

Küsimusele, kas ERRil on raskel ajal lisarahastusele loota, vastas Terik, et see sõltub kõik valitsuskabineti otsustest, ringhäälingu põhjendustest ja vajadustest. "Täna on seda väga keeruline öelda," tunnistas kultuuriminister. "Me peame vaatama ringhäälingu juhtidega otsa sellele olukorrale ja siis juba hinnates seisu saame teha otsused."

Terik märkis, et programmi kärpimine on ringhäälingu juhtide teha.

"Meie riigikorralduses, kui valitsus hakkab ühe telekanali programmi sekkuma ja ütlema, et te peate seda valdkonda või teist maha võtma, et oma kuludega toime tulla, ei ole päris see stiil," lausus ta. "ERRil on tublid juhid, kes peavad need otsused ikka ise tegema. Valitsus programmi sekkuma ei hakka."