„Me teeme ettepaneku tekst punktikaupa läbi käia, sellega tööd teha, et viia see tasemele, kus nad oleksid valmis allkirjastamiseks. See ei ole tänase seisuga võimalik, sest nende tekstide võtmetähtsusega elementide kohta ütlevad USA ja tema liitlased meile tegelikkuses „ei”. Ja seal, kus nad ütlevad „jah, arutame edasi”, märgime meie omakorda, et kogu nende süžeede tähtsuse ja tõsiduse juures, on need teisejärgulised võrreldes NATO laienemise endaga. Siin on teadaoleval määral ummik või lähenemiste erinevus,” ütles Rjabkov telekanalile RTVI, vahendab Interfax.
„Aga ilma välja selgitamata, kas on olemas kas või mingisugunegi ressurss, mingi paindlikkuse varu teiselt poolt tööks tõsiste süžeedega, alust lähipäevil maha istuda, alustada uuesti neid samu arutelusid, ma ei näe,” lausus Rjabkov.
„Laias laastus on meil vaja teiselt poolt reaktsiooni mitte lihtsalt kommentaaride või suuliste avalduste vormis, vaid midagi diplomaatide jaoks harjunumat: näiteks mingeid tekste, mingeid kommentaare, mis on pandud paberile. Kui kolleegid liiguvad selles suunas, aitab see meil otsustada formaliseeritud dialoogi ja antud juhul lihtsalt hädavajaliku töö jätkamise poolt, kui me tahame tõeliselt kokku leppida,” ütles Rjabkov.
Vastates küsimusele, kas on lootust, et õnnestub kokku leppida, ütles Rjabkov: „Lootus sureb alati viimasena. Aga antud juhul pigem ei ole kindlust, et see on võimalik, aga kõik on meie võimuses. Tuleb jätkata järjekindlalt püüdlemist selle poole, et Lääne poolelt tuleks õige liikumine, tüütu evolutsioon. Me hakkame sellega tegelema.”
Rjabkov väljendas arvamust, et USA ja tema liitlased NATO-s ei ole valmis Venemaale põhilistes julgeolekugarantiide nõudmistes vastu tulema. „Peamine probleem on see, et USA ja tema liitlased NATO-s ei ole mingil moel... valmis vastu tulema meie võtmetähtsusega nõudmistele NATO mittelaienemise, alliansi infrastruktuuri paigutamise ja selle 1997. aasta piiridesse naasmise kohta ning loomulikult temaatika kohta, mis puudutab juriidiliselt kohustavaid garantiisid vastavate süsteemide mittepaigutamise kohta meie piiride vahetusse lähedusse,” ütles Rjabkov.
Rjabkov märkis, et läbirääkimistel on nüansse, aga peamises küsimuses, NATO mittelaienemises, on alliansi seisukoht, milles annavad tooni „Bukaresti üheksa” (Kesk- ja Ida-Euroopa riigid – toim) ja USA, „seni äärmiselt põikpäine”.
„See on ärevust tekitav, sest me ei ole varjanud, et edasiliikumisest selles küsimuses sõltub kõik ülejäänu,” ütles Rjabkov.
