Kreml: Soomet ja Rootsit kutsutakse NATO-sse ja mõned nõuavad lisavägesid oma territooriumile. Kes peab selle juures deeskaleerima?
(59)
„Nii esimestel konsultatsioonidel kui ka teistel, eilsetel olid kindlasti mingid positiivsed nüansid. Ja oli positiivseid elemente, mida võib ilmselt plusspoolele kanda. Aga need nüansid ja elemendid ei olnud konsultatsioonide peamine eesmärk ega võinud olla nende konsultatsioonide sellise erakorralise kokkukutsumise põhjuseks. Läbirääkimised algatati selleks, et saada konkreetne vastus konkreetselt esitatud põhimõttelistele küsimustele. Just nendes põhimõttelistes küsimustes fikseeriti erimeelsused. See on halb. Seda võib kanda ainult toimunud kahe raundi miinuspoolele,” ütles Peskov.
Küsimusele, kas Kremlis nähakse mõtet läbirääkimisi jätkata, vastas Peskov, et Venemaal pole kunagi olnud puudu poliitilisest tahtest läbirääkimiste jätkamiseks.
„Vastupidi, me oleme korduvalt põrkunud meie vastaspoole tahtmatusele neid läbirääkimisi pidada. Ja ma ei kahtle, et ei saa olema poliitilise tahte defitsiiti läbirääkimiste jätkamiseks ka edaspidi. Aga üht tuleb mõista: nendes põhimõttelistes küsimustes ei saa olla protsessi protsessi pärast. Peab olema konkreetne tulemus, konkreetne vastus,” lisas Peskov.
„Ja nii esimese kui ka teise raundi kohta, nii palju, kui me aru saime, võime me ikkagi oodata eesseisvate päevade jooksul mingeid konkreetseid kirjalikke formuleeringuid,” ütles Peskov.
„Me kuuleme NATO avaldusi selle kohta, et NATO laieneb edasi. Me kuuleme Ameerika esindajate avaldusi, kes kutsuvad NATO-sse uusi riike. Ma pean silmas Soomet ja Rootsit. Me kuuleme mõnede NATO riikide avaldusi, kes nõuavad kontingendi suurendamist oma territooriumil. Kas meie peame sellel taustal deeskaleerima?” küsis Peskov vastu küsimusele, kas Venemaa võib anda Läänele signaali pingete leevendamise kohta.
„Kui NATO tahab meile dikteerida, kuidas ja kuhu paigutada oma relvajõude Venemaa territooriumil, on see vaevalt võimalik. Me räägime Venemaa territooriumist. Venemaa ei paiguta oma relvajõude teiste riikide territooriumile. See on samuti väga põhimõtteline moment,” lausus Peskov.
Kremlis leitakse, et USA uute sanktsioonide projekti, milles figureerib muu hulgas Venemaa president Vladimir Putin, võib võrrelda suhete katkestamise algatusega, millele järgneb vääramatult adekvaatne vastus.
„Loomulikult, nende avalduste ja läbirääkimiste ühitamine on katse Moskvale survet avaldada. See on a priori mõttetu, sest jutt käib ju sanktsioonidest, mida oma sisult ja võttes arvesse vältimatut adekvaatset vastust võib tegelikkuses võrrelda suhete katkestamise algatusega,” ütles Peskov.
Moskva suhtub Peskovi sõnul sellistesse ilmingutesse äärmiselt negatiivselt. „Need ei aita kaasa edasistele vastastikku vastuvõetavate lahenduste otsingutele, need ei aita kaasa konstruktiivse õhkkonna loomisele nende kolmetasandiliste läbirääkimiste jätkamisel. Täna tuleb kolmas tasand, mis lõpetab selle staadiumi,” ütles Peskov.
Peskov teatas, et katsed siduda gaasitoruprojekti Nord Stream 2 lõpuleviimine Euroopa julgeolekuküsimustega on absurdsed. Tema sõnul on see veel üks kinnitus selle kohta, mis on kõige selle taga: katsed Venemaale survet avaldada, ebaaus konkurents ja nii edasi.
Venemaa ei kavatse praegu uute sanktsioonide projektile reageerida. „Tahame loota, et need on ainult valjuhäälsed avaldused, vene keeles täristamine... et püüda kuidagi meie riiki mõjutada,” lisas Peskov.
