Presidendi kantselei teatel on Eesti valmis jätkama nii patsiendiandmete vahetamise kui digiretseptide vastastikuse tunnustamise alal. Mõlemad pooled nõustusid, et selline piiriülene kahepoolne koostöö kogemus võib just pandeemiaolusid arvestades olla hea pinnas Euroopa Liidu-ülesteks lahendusteks.

Kohtumise keskmes olid ka Eesti ja Belgia kahepoolsed suhted ning Euroopa aktuaalsed julgeolekuküsimused. "Kuigi geograafia ning ajalugu on Belgiat ja Eestit kujundanud eri moel, ühendavad kaht riiki jagatud väärtused, ühine nägemus Euroopa julgeolekuprobleemidest ning arusaam digiriigi võimalustest meie kodanike jaoks," sõnas president Alar Karis.

Eesti president avaldas Philippe I-le tänu ja tunnustust Belgia õhuväelastele, kes osana Balti õhuturbest läinud aasta lõpust kuni märtsikuuni oma üksusega Ämari lennuväebaasis tegutsevad. Belgia oli ka esimene riik, kelle õhuvägi 2004. aastal Balti õhuturbe missiooni panustas. Kuningas mainis kiitvalt, et Eesti on kaitseväelastele olnud võõrustajana hea partner.

Samuti avaldas belglaste kuningas heameelt koostöö osas, mida riigid teevad küberkaitse alal ning tõi välja tõhusa koostöö Sahelis (Senegalist Sudaanini ulatuv Põhja-Aafrika regioon).

Kohtumisel käsitleti euro-atlandi ja regionaalse julgeoleku olukorda ning vahetati mõtteid seoses käesoleval nädalal toimunud ja toimuvate teemakohaste kohtumistega erinevatel rahvusvahelistel foorumitel.

Riigipead leidsid, et ehkki praegu on veel vara hinnata kohtumiste reaalset mõju, on tähtis, et osapooled ühise laua taha kokku tulevad. Mõlemad avaldasid muret olukorra pärast Ukrainas ja selle piiridel ning leidsid, et olukorra eskaleerumine on julgeolekurisk kogu Euroopale. Peamine on olukorra deeskaleerimine Venemaa poolt, mistõttu on vajalik nii liitlaste ühtsus kui ka jätkuv toetus Ukrainale.

Loe hiljem
Jaga
Kommentaarid