Gruško kirjeldas NATO-Venemaa nõukogu järel toimunud pressikonverentsil Venemaa etteheiteid NATO riikidele. "Võtame näiteks Balti riigid," tõstatas diplomaat järjekordse alateema. "Polnud mingit kohustust anda neile sõjalist abi. Neil polnud mingeid omaenda sõjajõude. Ja samal ajal ei olnud neile ka mingit sõjalist ohtu," lausus asevälisminister.

"Keegi ei rääkinud vajadusest neid kaitsta. Keegi ei arvanud, et seal peaksid asuma võõrväed," jätkas Gruško. "Olukord muutus, kui Balti riigid liitusid NATOga. Euroopa kõige vaiksem ja rahulikum piirkond muutus pingete allikaks," kurtis ta.

Gruško jätkas: "Kes sellest võitis? Mitte keegi. Me oleme veendunud, et selline poliitika ei tee midagi head. Peame võtma tarvitusele kõik meetmed, et eskalatsiooni vältida." Ta kordas Venemaa viimastel nädalatel korrutatud nõudmist: Lääs peab naasma 1997. aasta eelsete jõujoonte juurde. Just sel aastal sõlmiti NATO-Venemaa suhete aluslepe, mis avas tee varem idablokki kuulunud riikide alliansi liikmeks võtmiseks.

Loe hiljem
Jaga
Kommentaarid