Riigikogu otsuse „Ettepaneku tegemine Vabariigi Valitsusele „Negatiivse koroonatesti aktsepteerimiseks nakkusohutuse tõendina““ eelnõu esitas Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna fraktsioon.

Otsuse vastuvõtmise poolt hääletas 30 Riigikogu liiget, ent otsuse vastuvõtmiseks olnuks vaja Riigikogu koosseisu häälteenamust ehk 51 poolthäält.

Keskerakonna fraktsiooni esimees Jaanus Karilaid avaldas eile seisukoha, et jaanuari lõpus võiks taas nakkusohutuse tõendina hakata kehtima negatiivne kiirtest. Tervise- ja tööminister Tanel Kiik (KE) ei välistanud seda samuti.

„See on kaalumise koht“, vastas Kiik küsimusele, kas Karilaiu arvamus peegeldab ka Keskerakonna kui valitsuspartei seisukohta. „Terviseteadlik valik on jätkuvalt vaktsineerimine, aga kui omikrontüve laine ei too kaasa hospitaliseerimise tõusu, siis on valitsusel võimalik edaspidi kehtivad reeglid üle vaadata.“

Karilaid märkis nimelt eile saadetud pressiteates, et jaanuarikuu lõpus oleks mõistlik uuesti arvestama hakata kiirtestide tulemusi. „Oleme jätkuvalt seisukohal, et vaktsineerimine annab kõige tõhusama kaitse, kuid oluline on kaasata ühiskonnaellu ka need inimesed, kes mingil põhjusel ei ole lasknud end vaktsineerida,“ kirjutas ta.

Karilaidki pidas otstarbekaks oodata ära talvise koolivaheaja mõjud, aga kui haiglakoormus märkimisväärselt ei suurene, siis toetab ta kiirtestide kasutusele võtmist.

Praegu saab üritustest osa võtta ning restoranis, kohvikus ja spordiklubis aega veeta vaktsineerimis- või läbipõdemistõendi alusel. Negatiivne PCR- või kiirtest tagab sissepääsu vaid 12–17-aastastele noortele. Kui koroonatõendid kasutusele võeti, võisid üritustest osa võtta ka negatiivse kiirtestiga täiskasvanud.

Vaktsineerimistõend kehtib 12 kuud. Alates 1. veebruarist 2022 kehtib tõend 9 kuud.

Jaga
Kommentaarid