Rahvusvaheliste kaitseuuringute keskuse teadur Martin Hurt märkis väljaandes Diplomaatia, et NATO allianssi kuulumise küsimus on meedias liiga lihtsakoeliselt kujutletud. 

"Nagu NATO-sse kuulumine oleks üksnes Helsingi ja Stockholmi otsustada," kirjeldas ta üldist kajastust, mis ei vasta tegelikkusele. Tema sõnutsi pole mingit põhjust arvata, et Soome või Rootsi oleks kuidagigi paremal positsioonil liitumisperspektiivi suhtes kui näiteks Gruusia või Ukraina. 

Kui kaua läheks Soomel ja Rootsil sooviavaldusest liitlasstaatuse omandamiseni? Ning millest kõigest edukas kandidatuur sõltuda võib?