Leo Kunnas: Ukrainale sõjalise abi andmine on õilis, kuid see ei tohi toimuda Eesti kaitsevõime arvelt
(97)
Eesti kaitseväe plaan anda Ukrainale toetuseks tankitõrjekomplekside Javelin laskemoona ja haubitsaid on tinginud avalikkuses nii mõningaidki rahulolematuid reaktsioone. Muuhulgas on erukindral Ants Laaneots nimetanud seda Eesti kaitsevõimekust vähendavaks rumaluseks. Kriitikat on vastava sammu pihta suunata ka riigikogu liikmel Leo Kunnasel (EKRE).
"Ukrainale sõjalise abi andmine on küll õilis, aga peaks lähtuma kahest tingimusest: abi peaks olema abisaajale kriitiliselt vajalik ning selle andmine ei tohiks toimuda Eesti kaitsevõime arvel," ütles pressiteate vahendusel riigikogu liige ja reservsõjaväelane Leo Kunnas.
Tema sõnutsi on Ukraina regionaalne suurriik, kus suudetakse toota relvastust, sõjavarustust ja laskemoona pea kõigis kategooriates. Kui välja arvata tuumarelvad.
„Pärast Krimmi annekteerimist ja sõjategevuse algust Ida-Ukrainas 2014. aastal on Ukraina kaitsekulutused olnud järjekindalt palju suuremad kui Eestil, näiteks 2020. aastal olid need 4,1% SKT-st. Ukrainal ei ole suurtükkidest puudust, suurtükiväe relvasüsteeme on kaugelt rohkem kui väljaõpetatud suurtükiväeüksusi,“ avaldas Kunnas arvamust. „Seevastu Eesti suurtükiväe kriitiline miinimumvajadus on suurtükiväepataljonid mõlemas jalaväebrigaadis ning suurtükipatareid maakaitseringkondades. Seetõttu ei ole Eestis praegu üleliigseid suurtükiväe relvasüsteeme, mida saaksime teistele riikidele loovutada.“
Ta juhtis tähelepanu asjaolule, et tankitõrjeraketikompleksid „Javelin“ on Ukraina saanud abi korras või hankinud Ameerika Ühendriikidest nagu Eestigi.
„Kuna ühe tankitõrjeraketi hind ulatub 75 000 kuni 130 000 euroni, on mõlemad riigid suutnud neid hankida palju vähem, kui vajaksid. Kui mitme lahingupäeva laskemoon on Eestil olemas, ei ole avalik info, aga on selge, et eesmärk saavutada 14 lahingupäeva tase ei ole saavutatud. Ukrainal on praegu rohkem rakette ühe „Javelin“ tankitõrjeraketikompleksi kohta kui Eestil,“ ütles Kunnas.
„Ukraina abistamise eesmärk on õilis, aga abi andmine peaks lähtuma kahest tingimusest: abi peaks olema abisaajale kriitiliselt vajalik ning selle andmine ei tohiks toimuda Eesti kaitsevõime arvel. 122 mm haubitsate puhul on täitmata mõlemad tingimused ning „Javelin“ rakettide puhul teine neist,“ avaldas Kunnas arvamust.
