“Pole üllatav, et paljud Eesti ja Läti inimesed leiavad, et nende presidendid ei peaks Moskva pidustustel osalema — seda enam, et Moskva pole kunagi vabandanud oma Nõukogude okupatsiooni aegsete tegude pärast. Seisukoht esindab eestlaste ja lätlaste täiesti mõistetavat jõupingutust võtta Moskvalt igasugune võimalus olla mais olukorra peremees,” kirjutab Paul Goble Eesti Päevalehes.

“Kahjuks pole Eestil ega Lätil ei üksi ega koos mingit jõudu seda teha — selle teeb võimatuks nii Venemaa tugevus kui ka kogu maailmas kujunenud arusaam planeeritud aastapäeva tähendusest,” arvab Goble.

Kuid Venemaa pole siiski antud olukorras kõikvõimas, kinnitab politoloog. “Kui eestlased ja lätlased on targad, suudavad nad mängida rolli Kremli sõnumi ümberpööramises ning napsata võidu seal, kus Putin oma kolleegidega loodab hävitavat kaotust.”

Goble toob näiteks Läti presidendi Vaira Vike-Freiberga teate, et osaleb mälestuspäeval Moskvas, kuid pole veel otsustanud, kas ta allkirjastab sel korral ka piirilepingu.

“Juba sellest üksi oleks piisanud, et anda Moskva propagandistidele ületunnitööd näitamaks seda kui Läti järeleandlikkust Venemaa huvidele. Kuid tegelikult tegi Freiberga palju enam — ta avaldas üle maailma deklaratsiooni, milles pigem tema kui Moskva defineerib 9. mai tähendust,” leiab Goble.

Presidendi teate kohaselt on tema osalemine 9. mail Moskvas Euroopa liidrite tippkohtumisel austusavaldus neile, kes langesid Teises maailmasõjas. Suure kurbusega meenutab ta “uut Nõukogude okupatsiooni Lätis ning tohutuid inimkaotusi ja kannatusi, mida see kaasa tõi”.

“Ükski Kremli poliitika tehnoloogidest, kelle plaanid kukkusid kuu aega tagasi Ukrainas haledalt läbi, ei suuda sellele sõnumile vastata,” märgib Goble. “Järelikult on Läti president juba andnud hindamatu panuse Moskva kohtumise tegelikkuse ümbersõnastamisesse.”

President Arnold Rüütlil on absoluutne õigus suhtuda teemasse erilise ettevaatusega, nendib Goble. “Kuid tema Läti partner on näidanud kätte ühe parimatest viisidest võtta sündmusest osa, ise lõksu langemata. See on midagi muud, kui Moskva ootas, ja samas midagi sellist, mis annab Balti riikidele palju rohkem, kui nad oleksid mis tahes muul viisil saavutanud.”