Ametnikud kirjeldasid esmakordselt karistusplaanide üksikasju, vahetult enne diplomaatilisi läbirääkimisi Moskvaga, leevendamaks pingelist julgeolekukriisi, mida peetakse üheks teravaimaks Euroopas pärast külma sõja lõppu, kirjutab ajaleht New York Times.

Ideed, mida USA on viimastel päevadel liitlastega arutanud, hõlmavad ajalehte teatel Venemaa suurimate finantsinstitutsioonide äralõikamist globaalsetest tehingutest, embargo kehtestamist Ameerikas toodetud või Ameerikas disainitud tehnoloogiale, mida kasutatakse nii Venemaa kaitse- kui tavatööstuses, ning relvastuse andmist Ukraina mässulistele, kes viiks vajaduse korral läbi sissisõja Venemaa sõjalise okupatsiooni vastu.

Taolistest plaanidest teatatakse ette harva. Ent kuna läbirääkimised on ees ootamas – ja kaalul on Euroopa külma sõja järgsete piiride saatus ja NATO sõjaline kohalolek kontinendil –, väidavad president Bideni nõunikud, et üritavad anda Putinile täpselt märku, millega ta sõja korral kodu- ja välismaal silmitsi seisaks. Ametnike sõnul tehakse seda lootuses Putini lähinädalate otsuseid mõjutada.

Juba homme toimuvaid kõnelusi juhib USA asevälisminister Wendy R. Sherman, kogenud diplomaat, kes pidas läbirääkimisi 2015. aasta tuumaleppe üle Iraaniga. Arvatakse, et Venemaa ametnikud nõuavad oma "julgeolekugarantiide" vastuvõtmist, sealhulgas Venemaad ohustavate raketisüsteemide Euroopasse paigutamise keelamist ning relvade või vägede äraviimist endistest Nõukogude Liidu riikidest, mis ühinesid NATOga pärast oma iseseisvuse taastamist.

Vladimir Putin nõuab ka NATO laienemise lõpetamist, sealhulgas tõotust, et Ukraina ei saa kunagi alliansiga ühineda. Kuigi Bideni administratsioon on öelnud, et on valmis arutama kõiki Venemaa julgeolekuprobleeme – ja see nimekiri on pikk –, tähendavad need nõudmised pärast Nõukogude Liidu kokkuvarisemist üles ehitatud Euroopa julgeolekuarhitektuuri lammutamist.

Tuleval kolmapäeval kohtuvad NATO alliansi liikmed Venemaaga Brüsselis. Järgmisel päeval on Viinis Euroopa Julgeoleku- ja Koostööorganisatsiooni kõnelustel esimest korda laua taga ka Ukraina delegatsioon, ent arvestades formaadi suurust, ootavad vähesed tõsiseid läbirääkimisi.

Ameerika diplomaadid kardavad, et pärast tormilist nädalat võivad venelased kuulutada, et nende julgeolekumuresid ei rahuldata – ja kasutada läbirääkimiste ebaõnnestumist sõjategevuse õigustuseks. “Meist keegi ei tohiks olla üllatunud, kui Venemaa algatab provokatsiooni või intsidendi ja püüab seda siis kasutada sõjalise sekkumise õigustamiseks - lootes, et selleks ajaks, kui maailm võltsettekäänetest aru saab, on juba piisavalt hilja,” ütles USA välisminister Antony Blinken reedel.

Administratsiooni väitel on õpitud varasematest vigadest, sh Obama administratsiooni liialt leebest reaktsioonist Venemaa esimesele invasioonile Ukrainasse 2014. aastal. Toonased sanktsioonid andsid küll Venemaa majandusele teatava löögi, ent jäid üldjoontes siiski hambutuks ega toonud loodetud tulemusi.

Ametnikud ütlesid, et selle asemel et alustada väikeste pankade ja kohapealsete sõjaväekomandöride vastu suunatud karistusmeetmetega, on uued sanktsioonid suunatud Venemaa suurimate finantsasutuste äralõikamisele ülemaailmsetest finantsturust.

Ametnikud keeldusid siiski ajalehele kinnitamast, kas USA on valmis Venemaa ära lõikama SWIFT-süsteemist, mis teostab globaalseid finantstehinguid enam kui 1100 panga vahel 200 riigis. Ometi Euroopa ametnikud väidavad, et nad on seda võimalust arutanud – enamik Euroopa suurriike oli kuni viimase ajani keeldunud seda kaalumast, kartes, et Venemaa võib selle eest kätte maksta, üritades talvel katkestada gaasi- ja naftavood, kasvõi korraks.

Tehnoloogiasanktsioonid oleksid suunatud mitmete Putini meelistööstuste pihta – eelkõige lennunduse ja relvade vastu, mis on Venemaa valitsuse peamised tulutootjad. Tähelepanu keskmes oleksid Venemaal ehitatud hävitajad, õhutõrjesüsteemid, satelliiditõrjesüsteemid, kosmosesüsteemid ja uued tehnoloogiad, millest Venemaa loodab kasu saada, nagu tehisintellekt ja kvantandmetöötlus.

Arutelu all on ka teisi võimalusi, mis lähevad palju kaugemale pelgalt arvutikiipide müügi keelamisest. USA ametnike sõnul võib ühe täiendava sammuna kaubandusministeerium teha otsuse, mis sisuliselt keelaks Venemaale mis tahes tarbekaupade ekspordi – alates mobiiltelefonidest ja sülearvutitest kuni külmikute ja pesumasinateni –, mis sisaldavad Ameerikas toodetud või Ameerika disainiga esemeid või elektroonikat. Ja see ei kehti mitte ainult Ameerika tootjate, vaid ka Euroopa, Lõuna-Korea ja teiste välismaiste tootjate puhul, kes kasutavad Ameerika kiipe või tarkvara.

Veel üks võimalus, mida NATOs tuleval nädalal tõenäoliselt arutatakse, on plaan suurendada Baltikumis ja Kagu-Euroopas paiknevate liitlassõjaväelaste arvu võib-olla mitme tuhande võrra, märgib ajaleht.

Juba reedel hoiatas Blinken, et kui venelased tungivad Ukrainasse, paigutab NATO oma Venemaaga piirnevale idatiiva rohkem vägesid.

Loe hiljem
Jaga
Kommentaarid