Omikrontüve kiire leviku tingimustes alustas Iisrael neljandate dooside tegemist, samal ajal kui suurem osa riike on jätkanud tõhustusdooside süstimist. USA tervishoiuekspertide seas on aga kahtlusi, kas “igavesti kestev tõhustamine” on üldse pikas plaanis efektiivne strateegia võitluses koroonaviirusega, vahendab Times of Israel.

Ajalehega rääkinud teadlased ütlesid, et tõhustusdooside tegemine perioodiliselt kogu populatsioonile ei näi olevat jätkusuutlik ega tundu teaduslikult mõistlik.

“Täiesti kindlasti ei tundu see olevat jätkusuutlik pikaajaline strateegia,” ütles ajalehele Arizona ülikooli immunoloog Deepta Bhattacharya.

Tõhususe kõrval viitasid nad võimalikule inimeste väsimusele vaktsineerimise osas, märkides, et kuigi umbes 73 protsenti USA täiskasvanutest on saanud kaks vaktsiinisüsti, siis ainult kolmandik on siiani saanud tõhustusdoosi. Iisraelis, mis alustas esimest korda revaktsineerimist suvel, on peaaegu 6 miljonit inimest saanud vähemalt kaks annust, samas kui palju vähem – üle 4,3 miljoni – on saanud kolmanda doosi.

"Kuigi ei ole ennekuulmatu süstida vaktsiine perioodiliselt, leian ma, et on paremaid viise kui korduvvaktsineerimine iga kuue kuu tagant," ütles Yale'i ülikooli immunoloog Akiko Iwasaki, märkides, et on ka teistsuguseid lahendusi, vältimaks “igavesti kestvat tõhustamist”.

Vaktsiinisüstlad

Teadlaste raportis mainitud võimalike alternatiivide hulgas oli kõikide koroonaviiruste vastane "universaalvaktsiin", mis suudab rünnata viiruse mittearenevaid osi. Ühtlasi pakuti välja seniste süstide kombineerimine nasaalsete või suukaudsete vaktsiinidega, mis aitavad paremini ennetada nakatumist, blokeerides viiruse kehasse sisenemise, aga ka pikemaid ooteperioode annuste manustamise vahel.

Kuigi eksperdid toetavad kolmandate dooside tegemist, ütlesid nad, et suurenenud antikehade tase ei garanteeri, et inimene ei nakatu omikrontüvega, ja et tõhustusdooside mõju võib mõne aja möödudes kaduda.

"Isegi suure koguse antikehade korral on väga raske viirust pikaks ajaks peatada," nentis Californias asuva La Jolla immunoloogiainstituudi viroloog Shane Crotty. Ta ütles, et omikrontüvele kohandatud vaktsiin, mida mitmed suuremad vaktsiinitootjad on hakanud välja töötama, “võib toimida paremini”.

Washingtoni St. Louise ülikooli immunoloog Ali Ellebedy oli Crottyga sama meelt. "Meil ei ole mõtet jätkata tõhustamist tüve vastu, mis on juba kadumas," ütles ta. "Kui kavatsete pärast kolme doosi teha veel ühe annuse, ootaksin kindlasti omikrontüvega arvestavat vaktsiini."

Vaktsineerimiskeskus

Teadlased ütlesid ka, et vaktsiinide jagamisest vaesematele riikidele on rohkem kasu kui üha uute tõhustusdooside tegemisest jõukamates riikides, sest ennekõike esimene aitab aeglustada uute tüvede võimalikku teket.

Omikrontüve ilmumine muutis minu seisukohta tõhustusdooside osas, tunnistas ka Pennsylvania ülikooli immunoloog Scott Hensley. Tema sõnul ei ole hoolimata Iisraeli otsusest neljandate dooside tegemiseks veel erilist põhjust, sest teised immuunrakud on jäänud viiruse vastu tõhusaks ka pärast kolme või isegi kahte süsti.

Tasub siiski meeles pidada, et vaktsiinide abiga on õnnestunud vähendada raskesti haigestumist ja haiglaravile sattumist, ütles New Yorgis asuva Rockefelleri ülikooli immunoloog Michel Nussenzweig.

Tema sõnul näitab omikrontüvi, et püüdlused nakatumist täielikult ära hoida ei kanna paraku vilja. “Inimestel, kes on vaktsineeritud, läheb aga haiglaravi osas tõesti väga hästi,” rõhutas Nussenzweig.

Teadlasi lisasid, et endiselt puuduvad andmed selle kohta, kas neljandad vaktsiinidoosid on piisavalt tõhusad.

Loe hiljem
Jaga
Kommentaarid