NATO välisministrite kohtumisel tulid arutluse alla Ukraina ja Kasahstan

Kuni NATO on ühtne ja tugev, võime Venemaaga enesekindlalt dialoogi pidada, sõnas NATO peasekretär Jens Stoltenberg kohtumise järgsel pressikonverentsil.

“NATO seisukoht on selge. Me kutsume Venemaad üles deeskaleerimisele ja vägede tagasikutsumisele. Me toetame Ukraina suveräänsust ja territoriaalset terviklikkust. Ja me seisame oma liitlaste kaitsel ühiselt,” sõnas NATO peasekretär Jens Stoltenberg täna, 7. jaanuari pärastlõunal aset leidnud NATO välisministrite erakorralise kohtumise avasõnas.

Ent samal ajal on NATO valmis ka dialoogiks Venemaaga, lisas Stoltenberg. “Et arutada meie erimeelsusi ning rääkida avameelselt sõjalisest tegevusest.” Ollakse valmis suhtlema relvastuskontrolli, nii traditsioonilise kui ka tuumarelvastuse üle, kuid sel juhul peab mõistmine olema vastastikune.

Alliansi peasekretäri sõnul on positiivne, et Venemaa oli valmis kõnelusteks ühise laua taha istuma – seda nii NATO-Vene nõukogus kui otsekõnelustel Ameerika Ühendriikidega ning OSCE-s [Euroopa Julgeoleku- ja Koostööorganisatsioon - toim.]. “Venemaa jaoks on see võimalus näidata, et dialoogi, diplomaatiasse ning rahvusvahelistesse kokkulepetesse suhtutakse tõsiselt.”

Kohtumise järgsel pressikonverentsil sõnas Stoltenberg, et NATO seisukohaks on Ukraina toetamine mitte ainult poliitiliselt, aga ka praktiliselt. Samas rõhutas Stoltenberg, et kuna Ukraina ei ole NATO liikmesriik, ei kehti Ukrainale NATO 5. artikkel, mis on samas alliansi liikmesriikidele kõige kindlamaks julgeolekugarantiiks.

Nii mõistis Stoltenberg hukka ka Venemaa aasta lõpus esitatud nõudmised. "Me ei saa jõuda olukorda, kus meil on teisejärgulised NATO liikmed, keda NATO kui allianss ei tohi kaitsta," sõnas Stoltenberg.

Lisaks arutati kriisi Kasahstanis. Küsimusele Venemaa kaasatusest vastas NATO peasekretär, et ei soovi laskuda spekulatsioonidesse ning teemat hetkel ei kommenteeri.
NATO ühiseks ja tugevaks põhisõnumiks on Stoltenbergi sõnul aga, et meeleavaldusega kaasnev vägivald peab otsekohe lõppema ning inimõigused peavad olema tagatud, mis tähendab muuhulgas õigust rahumeelsele meeleavaldusele.

Ka NATO-sse mitte kuuluva Rootsi ja Soome on Venemaa viimase aja väljaütlemised ärevaks muutnud. Rootsi peaminister Magdalena Andersson kohtus teisipäeval Soome presidendi Sauli Niinistöga ning tänaseks oli mõlemal planeeritud telefonivestlus NATO peasekretäri Jens Stoltenbergiga. Kõnede algatajaks oli väidetavalt Stoltenberg, vahendab Helsingin Sanomat.

Järgmisel kolmapäeval, 12. jaanuaril koguneb NATO-Vene nõukogu, kus osalevad alliansi riikide suursaadikud ja Vene valitsuse esindajad. Viimane NATO-Vene nõukogu toimus kolm aastat tagasi, 2019. aastal. Pärast seda ei ole Venemaa NATO kutsetele vastanud.

Kaks päeva enne seda toimub Genfis USA-Vene kohtumine, kus osalevad mõlema poole asevälisministrid.

Nädala alguses sõnas Eesti välisminister Eva-Maria Liimets Delfile, et täna aset leidva NATO välisministrite kohtumise üks eesmärke on muu hulgas arutada seda, kuidas NATO liikmesriigid saaksid oma välispoliitilisi seisukohti ühtlustada ja järgmisel nädalal toimuvaks NATO-Vene nõukogu istungiks valmistuda.