Välisministri sõnul olid Eesti jaoks prioriteetsed teemad selged juba kümme aastat enne julgeolekunõukogu liikmeks saamist. Nendeks olid küberjulgeoleku arendamine ning julgeolekunõukogu tõhusamaks ja avatumaks muutmine. „Meie liikmelisus sattus just Covid-19 pandeemia ajale ehk me pidime tooma sisse uued meetodid, mis aitasid esile tuua Eesti tugevusi,” lisas Liimets. „Just meie digioskused aitasid julgeolekunõukogu sellel keerulisel ajal Eesti jaoks positiivseks pöörata ja anda nõukogule tööriistad, kuidas efektiivselt tööprotsesse juhtida.”

Kokku osales Eesti kahe aasta jooksul enam kui 750 julgeolekunõukogu kohtumisel. Vastu võeti üle 110 julgeolekunõukogu resolutsiooni, kus Eesti oli viiel korral resolutsiooni esitaja ja läbirääkimiste juhtija. Üks neist oli resolutsioon, kus tehti ettepanek esitada taas ÜRO peasekretäri kohale António Guterres. „Samuti toimis Eesti tihe koostöö samameelsete riikidega, mis päädis sageli ka ühisavaldustega Eesti ja rahvusvahelise julgeoleku jaoks väga olulistel teemadel, näiteks Ukraina, Valgevene, Liibüa, Süüria ja teistes küsimustes,” lisas Liimets.

Eesti ise korraldas 19 julgeolekunõukogu istungit ja toetas teiste samameelsete riikide algatusi. „See ilmestab selgelt, et julgeolekunõukogu liikmena on võimalik rahvusvahelisi protsesse mõjutada ning tuua päevakorda neid küsimusi, mis [Eesti] jaoks on olulised,” ütles Liimets. „Meie vaates oli oluline, et julgeolekunõukogus käsitletaks just meie, Euroopa regiooni muresid.” Nii korraldas Eesti kohtumisi nii Krimmi annekteerimise, Valgevene, Afganistani kui ka küberjulgeoleku teemal. „Samuti pöörasime erilist tähelepanu laste õigustele relvakonfliktis,” lisas minister.

Liimets leidis, et Eesti on tänu tööle julgeolekunõukogus laiendanud oma välispoliitilist haaret ja teinud Eesti oluliselt atraktiivsemaks. „Selle tegevuse läbi on Eesti tugevdanud oma liitlassuhteid ja leidnud uusi partnereid üle terve maailma,” lisas minister.

Suursaadik Sven Jürgenson ütles, et julgeolekunõukogus töötamise pingelisuse kirjeldamiseks sobiv kujund on maratonijooks, mis tuleb läbida keskmaa tempoga. „Oma pika karjääri jooksul ma nii kihvti meeskonda näinud ei ole ja see tõenäoliselt on see edu alus,” ütles Jürgenson. „Kuuleme väga paljude kolleegide käest, kuidas Eesti on olnud ülimalt edukas ja tõenäoliselt ka kõige aktiivsem julgeolekunõukogu liige.”

Suursaadik lisas, et väikeste liikmete teisejärgulisena kohtlemise tunnet ei tekkinud julgeolekunõukogus olemise jooksul kordagi. „Võib öelda, et väikeriikidel on isegi oma eelis – neil on tunnetatavalt rohkem legitiimsust teatud teemadega tegeleda, sest neil pole eri konfliktides otseseid huve mängus,” märkis Jürgenson. „Kuigi samal ajal tuleb arvestada, et oma väärtustest ei tohi taganeda.”

Diplomaatiliselt ebamugavaid valikukohti tuli Jürgensoni sõnul ette vaid paaril korral. „Need on ikkagi väga harvad korrad, kui näiteks meie Euroopa sõbrad USA-ga erinevatel positsioonidel olid – näiteks Iraani tuumateemadel,” lisas suursaadik.

Loe hiljem
Jaga
Kommentaarid