Ligi kolmveerand tundi väldanud vestlusel keskenduti Atlandi-ülestele suhetele ning Euroopa julgeolekuolukorrale, täpsemalt Vene vägede koondumisele Ukraina piiri äärde ning Leedu ja Hiina suhete pingestumistele. Lisaks kinnitati taas NATO liikmesriikide ühtsust ja solidaarsust.

“Meie arutelu fookuses oli eelkõige Venemaa destabiliseeriv vägede koondamine Ukraina piiri lähedale,” selgitas Eva-Maria Liimets Delfile. “ Selge on see, et Venemaa nõudmised selles küsimuses ei ole tõsiseltvõetavad ega ka aktsepteeritavad, eriti olukorras, kus Venemaa on koondamas Ukraina piiri äärde vägesid ning sõjatehnikat ja pingestamas Euroopa julgeolekuolukorda.” Välisministri sõnul arutati G9 välisministrite ning Ühendriikide riigisekretäriga, kuidas NATO sellele olukorrale ühiselt otsa vaatama ja vastama peaks.

Arutelus tõstatusid välisministri kinnitusel muuhulgas ka Leedu pingestatud suhted Hiinaga. “Loomulikult Leedut toetatakse. Olime liitlastega kõik selles keerulises küsimuses solidaarsed,” sõnas Liimets. Tüli Hiina ja Leedu vahel puhkes, kuna Taiwanil lubati Vilniuses avada esindus oma nime all. Ent Hiina on Taiwani nime ametlikule kasutamisele vastu, sest peab saareriiki enda provintsiks.

NATO teatas täna pärastlõunal, et tuleval reedel on aset leidmas liikmesriikide välisministrite erakorraline kohtumine. Küsimusele, mida NATO peasekretär Jens Stoltenbergi juhitud kohtumisest oodata, vastas välisminister, et juttu tuleb taaskord Euroopa julgeolekust. “Praegu on selles küsimuses käimas väga aktiivne diplomaatiline tegevus ning muuhulgas arutame ka seda, kuidas NATO liikmesriigid saaksid seisukohti ühtlustada ja järgmisel nädalal toimuvaks NATO-Vene nõukogu istungiks valmistuda.”

“Tegemist on tavapärase liitlastevahelise kooskõlastusega, et aidata kaasa julgeolekuolukorra paranemisele Euroopas,” lisas Eesti välisminister.