Helsingi ravipiirkonna peaarst: koroonaviirus võib ohtu seada kriitiliste valdkondade toimimise

Helsingi ja Uusimaa ravipiirkonna (HUS) peaarsti Asko Järvineni sõnul viib koroonaviirus nüüd Soome kodanikke tõvevoodisse ja karantiini sellise tempoga, et ühiskonna seisukohalt kriitiliste valdkondade toimimine võib ohtu sattuda.

Järvinen nõuab võimudelt kiiret tegutsemist näiteks karantiiniperioodi lühendamiseks ja selgete tegutsemisjuhiste andmiseks, vahendab Yle Uutiset.

„Meil lõpevad praktikas töötajad tervishoius ja muudes kriitilistes valdkondades, kui inimesed on väga kaua ära ja haigus levib sellises tempos. Juba ainuüksi hoolekandepersonali ja muude ühiskonnas tegutsejate piisavuse seisukohalt tuleks arutada karantiiniperioodi üle,” ütles Järvinen.

Järvineni sõnul tuleks tegutseda võimalikult kiiresti. Ta tõi näiteks pealinnapiirkonna olukorra.

„Me teame, et iga kahe päeva järel nakatumiste arv umbes kahekordistub. Haiglate raviahel erimeditsiinist kuni hooldamise ja koduse ravini välja on tõsiselt koormatud. Personali haigestumine ja märkimisväärne patsientide arv on mõjutanud seda, et ravi pakkumine ja organiseerimine hakkab olema keeruline,” lausus Järvinen.

Järvineni sõnul ei oleks koroonaviiruse levimise seisukohalt suurt tähtsust sellel, kui karantiiniperioodi lühendataks näiteks seitsme päevani. See aitaks aga sümptomiteta personalil tööle naasta praegusest kiiremini.

Praegu on Soomes sealse tervise ja heaolu instituudi soovitatav karantiiniperiood kümme päeva. Karantiini võib siiski katkestada kuue ööpäeva järel, kui koroonatest on negatiivne.

Praegu on probleem see, et testi tegemisele on raske löögile saada.

Näiteks pealinnapiirkonnas on positiivsete testide osakaal kohati üle 50%, kuigi testimisaegu ei pruugi kõigile sümptomitega inimestele saada ollagi.

Ka haiglate koormus on märkimisväärselt kasvanud. Nädalal enne jõule oli HUS-is haiglates umbes 60 patsienti, nüüd on neid juba 110.

Järvineni sõnul vana strateegia enam ei toimi. Näiteks nakatumiste jälitamise aeg on läbi. Nüüd tuleks Järvineni sõnul koostada uued mängureeglid ja juhised selle kohta, kes suunatakse testi tegema, kuidas tuleks toimida kodus tehtavate testide suhtes ja kuidas haiguse tõttu töölt puudumistega edaspidi ümber käia.