Mullu augustis oli ta tähistanud juba oma 97. sünnipäeva.
Villandi lõpetas 1955. aastal Tartu Riikliku Ülikooli eesti filoloogina. Ta töötas aastatel 1947–1952 kirjandusmuuseumis, seejärel oli ajalehe Edasi kultuuriosakonna juhataja, alates 1954. aastast ajakirja Noorus kirjandusosakonna juhataja ning 1964. aastast alates oli ta kutseline kirjanik.
Alates 1973. aastast töötas ta ajakirja Looming toimetuses, esialgu toimetajana ning 1982–1991 vastutava sekretärina.
Villandi tegeles aktiivselt tõlketööga. Muu hulgas on ta tõlkinud filmitekste ja palju vene multifilme. Ilmselt on paljudele tuttav kooslus - tõlkija Valeeria Villandi, toimetaja Luule Žavoronok. Nende daamide nimed on mälusse lausutud kõigile nõukogude ajast pärit lastele, kes natukenegi armastasid vaadata multifilme.
2014. aastal rääkis Villandi Ekspressile, et tõlkimine oli "väga kõrvaline asi. Anti käsikiri ja ei öeldud muud, kui et tekst ei tohi pikem olla, silpe ei tohi rohkem olla kui vene keeles!" Kui dubleerimises veidike vilunumaks saadi, pidi tõlkija dubleerimise juures istuma. Ja näitlejad kurtsid tihtilugu: ei tule välja! Või: see ei mahu. Villandi siis kohapeal parandas.
Mõnikord oli vaja lauluteksti tõlkida. Villandi laenas endale maki ja võttis viisi lindile. Kodus vaatas, et lauldav oleks. Et lühike vokaal ei satuks pika noodi peale.
