"Külma sõja järgne ajastu on nüüd kindlasti möödanik," alustas Niinistö oma kõne välis- ja julgeolekupoliitikat puudutavat osa. "Uue ajastu tunnusjooned on alles kujunevad, ent iga kord, kui geopoliitika moondub, tunnevad mõjusid väiksemad riigid. Tihtipeale eeskätt nemad," lisas ta.

President tõdes, et konflikt Ukraina piiril on muutumas veelgi sügavamaks. "Euroopa julgeolekuküsimusega seoses kogunevad pinged. See muutus on olnud kiire," tõdes Niinistö. Riigipea ütles, et Venemaa poolt USAle ja NATOle esitatud nõudmised teevad Euroopale muret: "Need nõudmised on vastuolus Euroopa julgeolekukorraga. Mõjusfäärid ei tohiks olla osa 2020. aastatest."

"Olgu veelkord öeldud: Soome manööverdamisruum ja valikuvabadus kehtib ka sõjalistele liitude ning NATO liikmelisuse taotlemise suhtes, kui peaksime ise otsustama, et seda soovime," lausus Niinistö.

President leidis, et kuigi lootust ei tohiks kaotada, ei tohiks ka soovmõtlemisse sumbuda. Ta ütles, et paslik on meenutada USA endise välisministri ja legendaarse diplomaadi Henry Kissingeri õpetussõnu. Niinistö: "Millal iganes on sõja ärahoidmine suurvõimude liidu peamine eesmärk, jääb rahvusvaheline süsteem sõltuma selle kõige armutuma jõu halastusest."