Soome peaminister Sanna Marin toonitas uusaastakõnes, et riik jätab endale õiguse tulevikus NATO liikmeks kandideerida. “Me peame oma valikuvabaduse säilitama ja hoolitsema selle eest, et see oleks jätkuvalt reaalne,” ütles Marin. “Igal riigil on õigus oma julgeolekupoliitikat ise otsustada.”

Marin lisas, et Soome plaanib praegust osalust Euroopa julgeoleku- ja kaitsekoostöös veelgi tugevdada. “Oleme näidanud võimet minevikust õppida ja ei loobu oma manööverdamisruumist.”

Soome president Sauli Niinistö ütles oma uusaastakõnes, et mõjusfääride aeg on läbi saanud. "Kõigi riikide täieliku võrdsuse põhimõtet tuleb kõigil austada,» rõhutas Niinistö. "Soome manööverdamis- ja valikuruumi juurde kuulub ka võimalus liituda sõjaliselt ja taotleda NATO liikmesust, kui me nii otsustame. NATO teema on nn avatud uste poliitika, mille jätkamist on Soomele korduvalt kinnitatud."

Samuti andis Niinistö reedel raadiointervjuu, kus rääkis samuti võimalikust NATO liikmelisusest ja märkis, et USA ja Venemaa presidentide neljapäevane telefonikõne erilisi uudiseid ei toonud. “Võib-olla kõige parem oli see, et mõlemad pooled kinnitasid vähemalt pressiteadetes, et nad on valmis diplomaatiaga edasi liikuma,” ütles Niinistö Soome rahvusringhäälingule. “Meil on teatav kindlus, et sellist rahuõhustikku hoitakse alal vähemalt jaanuari teise nädalani.” Nimelt peaksid seejärel Genfis algama Vene-USA kõnelused asevälisministrite tasemel.

Niinistö ei pidanud tõenäoliseks, et NATO nõustub Soome jäädavalt ukse taha jätmisega. “Soome jaoks on olukord väga selge,” ütles president. “Ma ei usu, et Venemaa kõnelustest USA ja NATO-ga tekiks mingisugust takistust meie liitumisele. See otsus on meie enda teha.”

Niinistölt küsiti ka selle kohta, kas Soome annaks Eestile loa kinkida Soomelt ostetud haubitsad ja laskemoon edasi Ukrainale. Vastavalt hankelepingule ei tohi Eesti sellist sammu astuda Soome loata ega ka Saksamaa loata, kellelt Soome omal ajal relvad ostis. Niinistö andis mõista, et selliseks sammuks Soome ilmselt luba ei anna. „Muidugi on olukord Ukrainas väga tundlik ja meil on juba vanast ajast olnud ka kirjapanduna selline põhimõte, et sõjas olevatele piirkondadele relvi ei anta,” ütles Niinistö. „Seda siin nüüd kindlasti arutatakse. Aga ma ei näeks siin nii väga palju dramaatikat.”

ERR teatas viitega kaitseministeeriumile, et Eesti kavatseb Ukrainale üle anda tankitõrjekomplekside Javelin laskemoona ja kunagi Soomest ostetud 122-millimeetriseid haubitsaid.

Loe hiljem
Jaga
Kommentaarid