“Midagi eriskummalist ei juhtunud. Traditsioonilisest rohkem oli kiirabiga toodud patsiente. Kui tavapäraselt tuleb haiglasse ööpäevas umbes viiskümmend kiirabi, siis sel päeval tuli üle üheksakümne,” ütles Peedu ning lisas, et mingit suurõnnetust ei olnud ja patsiendid saabusid haiglasse seinast-seina tervisemuredega.

Samuti polnud kiirabiväljakutsete ootamatu rohkuse taga koroonaviirus. “Koroonaga tuleb viimastel päevadel kiirabiga haiglasse umbes viis kuni kaheksa patsienti ööpäeva jooksul,” sõnas Peedu.

Selliseid päevi, kus kiirabibrigaadid võivad olla ülekoormatud, juhtub Peedu sõnutsi paaril päeval aastas. “Kui erakorralise meditsiini kasutatus on kõrgem, nt ka siis kui ootamatult on maha sadanud jäävihm ja seetõttu on palju kukkumisi, siis võib tekkida olukord, kus kiirabil tuleb veidikene oodata,” ütles Peedu rõhutades, et tegu on ikkagi erandiga.

Regionaalhaigla erakorralise meditsiini keskuse juhataja Vassili Novak tõi Ekspressiga suheldes välja, et mitmeis paigus välismaal on taoline ootamine tavapärane. Peedu aga ütles, et sellist probleemistikku, nagu on USA või UK kontekstis, kus patsiendid võivad kiirabis oodata mitmeid tunde, et neid haiglasse üle antakse, Eestis ei teki.

Küll aga arutatakse PERHis igal aastal nii sotsiaalministeeriumi kui ka haigekassaga, milline on erakorralise arstiabi olukord ja kitsaskohad. “Kui kiirabil on väga selged näidikud, kui kiirest nad peavad patsientide juurde jõudma, siis samamoodi jälgitakse, kui kiiresti saab kiirabibrigaad patsiendi haiglale üle anda,” ütles Peedu lisades, et erakorralise meditsiini temaatika on pidevalt erinevate riigiasutustega suheldes üleval.

Peedu tõi välja, et peamisteks kitsaskohtadeks on arstide kättesaadavus, olemasolu ning selle tagamine, et erakorralisse vastuvõttu jõuaksid ikkagi need, kes erakorralist abi vajavad ning need kes ei vaja, pöörduksid ikkagi oma perearstikeskusesse.

Loe hiljem
Jaga
Kommentaarid